2023. aasta maksumuudatused
Tulumaksuvaba miinimum tõuseb
Valitsus algatas eelnõu tulumaksuseaduse muutmiseks, et tõsta füüsilise isiku maksuvaba tulu ülempiiri ja pikendada tulumaksuvabade annetuste tegemist Ukraina heaks.
Eelnõu järgi tõstetakse füüsilise isiku aastane maksuvaba tulu ülempiir 6000 eurolt 7848 euroni, st kuus 500 eurolt 654 euroni. Nagu seni, hakkab tulumaksuvaba summa vähenema, kui inimese aastane sissetulek ületab 14 400 eurot. Kui aastatulu ületab 21 200 eurot, siis ei ole õigust tulumaksuvabale miinimumile. Erand tehakse vanaduspensionäridele, kelle tulumaksuvaba miinimum on sõltumata sissetuleku suurusest alates 1. jaanuarist 2023 kuus 704 eurot.
Kuna Ukrainas sõda jätkub, nähakse eelnõuga ette ka 2023. aastal tulumaksuvabastus neile residendist juriidiliste isikute annetustele, millega aidatakse säilitada Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning anda ja korraldada sihtotstarbeliselt humanitaarabi. Maksuvabastus kehtib jätkuvalt vaid seaduses nimetatud organisatsioonidele annetamisel.
Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023.
Kogumispensioni maksed kompenseeritakse 2023. aasta jooksul
Valitsus algatas eelnõu, et muuta uue aasta alguses jõustuvat kogumispensionide seadust.
Eelnõu järgi kompenseeritakse kogumispensioni 4% maksed, mille riik jättis tegemata 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021. Esialgu oli plaanis need maksed hüvitada 2023. ja 2024. aasta jaanuaris, kuid kahe aasta asemel tehakse see ära 2023. aastal.
Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023.
Platvormide aruandluskohustus
Uuel aastal lisatakse maksualase teabevahetuse seadusesse 24. peatükk platvormialase teabe automaatsest vahetamisest. Sellega pannakse platvormihaldurile kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile teavet enda platvormil tegutsevate müüjate, teenusepakkujate ja nende tulu kohta.
Uue regulatsiooni eesmärk on tagada platvormide kaudu teenitud tulu maksustamine.
Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023.
Välismaalaste seaduse muudatus
Riigikogus on arutlusel välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse õiguslik alus Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistatakse sellistele inimestele ka uute elamislubade ja viisade andmine.
Eelnõuga sätestatakse, et kui välismaalane toetab avalikult Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, siis:
- keeldutakse talle pikaajalise elaniku elamisloa andmisest või see tunnistatakse kehtetuks;
- keeldutakse talle tähtajalise elamisloa andmisest või see tunnistatakse kehtetuks;
- lõpetatakse tema viibimisaeg Eestis enne tähtaega;
- keeldutakse talle pikaajalise viisa andmisest.
Muudatus on kavandatud jõustuma üldises korras.
Muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses
19. novembril 2022 jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk on teha tööandjatele ja töötajatele arusaadavamaks see, kuidas täita kaugtöö korral töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Nüüd on seaduses reguleeritud tööandja kaugtööga seotud kohustused ning täpsustatud on ka töötaja õigusi ja kohustusi tagada ohutu töökeskkond. Muu hulgas on pandud tööandjale kohustus korraldada töökohal töötervishoiuteenuse osutamist.
Tööandja peab edaspidi täitma mitmeid nõudeid, kui töötaja teeb kaugtööd. Üks tööandja kaugtööga seotud kohustus on hinnata töökeskkonna riske töötaja tervisele. Riskide hindamisel tuleb arvestada konkreetse töö iseloomu, töökoha ja töövahendite kasutamise ning töökorraldusega. Selleks, et riskid välja selgitada, võib tööandja töötajaga vestelda, koostada riskide hindamise küsimustiku ning hinnata riske fotode, videosalvestiste ja muude dokumentide põhjal. Pärast riskide hindamist tuleb tööandjal
panna järeldused kirja töökeskkonna riskianalüüsis ja võtta kasutusele abinõud, et vältida ja vähendada töötaja terviseriske.
Tööandja teine oluline kohustus on juhendada töötajat enne tema lubamist kaugtööle, st töötajale tuleb selgitada kaugtöö puhul töökeskkonnaga seotud ohte, nende mõju tervisele ning tervisekahjustuse vältimise abinõusid. Sõltuvalt töö iseloomust võib olla enne töötaja kaugtööle lubamist vaja talle tutvustada töö ja töövahendite ohutusnõudeid, ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid, isikukaitsevahendite kasutamist, elektri- ja tuleohutusnõudeid ning keskkonna saastamisest hoidumise juhiseid. Tähtis on see, et töötaja oskab pärast juhendamist ise ohte märgata ja neid maandada.
Lisaks peab tööandja tagama sobilikud töövahendid, maksma haigushüvitist, kui töötaja haigestub, ning korraldama kaugtöötajale tervisekontrolli nagu neile töötajatele, kes töötavad tööandja asukohas.
Peale tööandja kohustuste on seadusesse lisatud kaugtöötaja õigused ja kohustused. Kuna tööandja ei saa tagada tööohutust kaugtöö tegemise kohas, siis vastutabki töötaja oma ohutuse tagamise eest rohkem. Seega on kaugtöötaja seaduse järgi kohustatud kujundama endale ohutu töökeskkonna ja tingimused, mis tulenevad tööandja juhistest.
Veel üks tööandja kohustus on uurida kaugtöö korral tööõnnetusi ja kutsehaigestumise juhtumeid. Kui kaugtöötaja saab kodus vigastada töövahendi purunemise tõttu, siis on tegu tööõnnetusega. Kui aga tööajal juhtub kodus õnnetus näiteks majapidamistööde tegemisel, siis seda tööõnnetuseks pidada ei saa. Töötaja peab tööandjat igal juhul tööõnnetusest teavitama.
