Enamus maailma suurettevõtetest pooldab süsinikuheite piiramist, kuid vähem on neid, kes teadvustavad kliimamuutuste ohtu nende äritegevusele, näitab KPMG värske ESG ja jätkusuutlikkuse aruandluse uuring. Selle kohaselt pööravad Eesti ettevõtted ESG aruandlusele vähe tähelepanu.
Maailma ettevõtted mõistavad oma rolli kliimaeesmärkide saavutamisel üha enam, sest tervelt 71% N100-st (iga analüüsitud riigi 100 suurimat ettevõtet) ja 80% G250-st (maailma 250 suurimat ettevõtet) seab endale süsinikuheitmete vähendamise eesmärke.
Enamik maailma ettevõtteid tunnistab, et süsinikueesmärkide saavutamiseks peavad nad oma heitkoguseid vähendama, selle asemel, et loota ainult süsinikukaubandusele. Vastavalt kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma (TCFD) soovitustele on andmeid esitavate ettevõtete arv peaaegu kahekordistunud, mis on loonud kliimaalasest teabest parema ülevaate.
Siiski toob aruanne välja ka mõned põhivaldkonnad, kus on vaja kiiremat edasiminekut. Vaid 64% G250 ettevõtetest teadvustab, et kliimamuutused on nende äritegevusele ohtlikud ja vähem kui pooled ettevõtted peavad praegu bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ohuks.
Eesti on mahajääjate seas
Globaalse tasemega võrreldes on Eesti ettevõtted jätkusuutlikkuse aruandluse esitamise osas mahajääjate grupis. Eesti 100 suurimast ettevõttest vaid 41% esitas jätkusuutlikkuse aruande, kusjuures ainult 8% neist esitasid oma individuaalse aruande. Ülejäänud 31% esitasid jätkusuutlikkuse informatsiooni ainult oma emaettevõtte aruandes, millest enamus asub Eestist väljaspool.
Aasia ja Vaikse ookeani piirkond on jätkusuutlikkuse aruandluses esikohal, nimelt koostab seal jätkusuutlikkuse aruandeid 89% ettevõtetest. Järgnevad Euroopa (82%), Põhja- ja Lõuna-Ameerika (74%) ning Lähis-Ida ja Aafrika (56%).
Siim Kannistu, KPMG Baltics finantsaruandluse nõustamise teenusliini juht: „Lähiaastatel on ka Eestis oodata kiiret jätkusuutlikkuse aruandluse kasvu, kuna uued regulatsioonid pressivad peale ja kohustavad ettevõtteid aruandeid esitama. Samuti, kui Eesti peamistel ekspordipartneritel nagu Soome, Rootsi, USA ja Saksamaa on äri jätkusuutlikumaks muutmine ja ESG aruandlus juba loomulik osa äritegevusest, siis peavad ka Eesti ettevõtted hakkama mõtlema, kuidas see neid mõjutab, ja tegutsema, et konkurentsist mitte välja langeda.“
Nii globaalsel tasemel kui ka Eestis on jätkusuutlikkuse aruandlus pidevalt ja järjekindlalt kasvanud. Kümme aastat tagasi esitas N100 ettevõtete grupist jätkusuutlikkuse aruandeid umbes kaks kolmandikku, praegu on see näitaja keskmiselt 79% uuringus osalenud riikide seas.
Sotsiaalne ebavõrdsus on seotud kliimakriisiga
Selle aasta aruanne toob esile ka mõned täiendavad väljakutsed, millega maailma suurettevõtted seoses ESG-alase aruandlusega silmitsi seisavad. Vähem kui pooled maailma suurimatest ettevõtetest esitasid aruandeid sotsiaalsete komponentide kohta (nt mitmekesisus, kaasatus ja võrdsus; kogukonna kaasatus; tööga seotud küsimused), hoolimata sellest, et üha enam ollakse teadlikud seostest kliimakriisi ja sotsiaalse ebavõrdsuse vahel. Samal ajal avalikustasid vähem kui pooled ettevõtetest oma juhtimisriskid (nt korruptsioonivastane tegevus, konkurentsiküsimused või poliitilised annetused). Lisaks on ainult kolmandikul N100 ettevõtetest oma juhtkonnas inimene, kes vastutab jätkusuutlikkuse eest ja vähem kui neljandik neist ettevõtetest seob ettevõtte juhtkonna tasud jätkusuutlikkusega.
KPMG jätkusuutlikkuse aruandluse uuringust
1993. aastal käivitatud ja iga kahe aasta tagant koostatava KPMG jätkusuutlikkuse aruandluse uuringu eesmärk on heita valgust sellele, kuidas maailma suurimad ettevõtted reageerivad kliimakriisile ja laiematele sotsiaalsetele probleemidele. Tänavune uuring on KPMG 12. väljaanne ja seni kõige ulatuslikum, sisaldades 58 riigi ja jurisdiktsiooni 5800 ettevõtte jätkusuutlikkuse ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaruannete (ESG) analüüsi.
Loe lähemalt uuringust: https://home.kpmg/xx/en/home/insights/2022/09/survey-of-sustainability-reporting-2022.html