Kohtulahendid
Töötaja tekitatud maksuvõlg
Riigikohus jättis rahuldamata Tartu Mill ASi kaebuse maksuhalduri otsuse kohta, millega jäeti tagastusnõue täitmata. Otsuse järgi osales firma ostujuht aastatel 2012–2013 maksupettuses, mille käigus osteti kaup algsetelt müüjatelt ilma käibemaksuta ning seejärel müüdi pettuses osalenud ettevõtete kaudu Tartu Mill ASile koos käibemaksuga. Tehingute ahelas jäeti riigile tasumata käibemaks, mis võeti sularahas välja ning jagati skeemiga seotud inimeste (sh ostujuhi) vahel ära. Samal ajal tekkis Tartu Mill ASil näilike tehingute eest esitatud arvete põhjal alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
Kuigi madalama astme kohtud leidsid, et Tartu Mill ASi tagastusnõue tuleks rahuldada, võttis riigikohus vastupidise seisukoha ning saatis asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu halduskolleegium märkis, et kui äriühing on andnud töötajale volituse tegutseda enda eest ja nimel ning kui töötaja osaleb maksupettuses, tekib tööandjal maksuvõlg ka siis, kui ettevõtte juhatus polnud töötaja tegevusest teadlik.
Kassas oleva sularaha tõendamise kohustus
Tallinna Ringkonnakohus analüüsis hiljuti olukorda, milles maksuhaldur kontrollis ette teatamata äriühingu sularaha jääki kassas.
Maksuotsuse järgi oli kaebaja pearaamatus kajastatud kassa sularaha jääk näilik ja äriühingul sellises summas sularaha ei olnud. Kuna kaebaja selgitused, miks võeti äriühingu arvelduskontolt pidevalt välja sularaha, ei olnud veenvad ning äriühing keeldus kassa ettenäitamisest, järeldas maksuhaldur, et raha on ettevõttest välja viidud ning klassifitseerub ettevõtlusega mitteseotud kuluks.
Tallinna Halduskohus toetas maksuhalduri arvamust ja jättis kaebuse rahuldamata. Nende seisukohtadega nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus ja põhjendas oma otsust järgmiselt:
- väide, et sularaha kassa jääki ei saa reaalajas kontrollida, ei vasta tõele. Ehkki kontrolli hetkel ei pruugi faktiline sularaha kassa jääk täpselt kattuda raamatupidamises kajastatud jäägiga, ei tähenda see, et kassa jääki kontrollida ei ole lubatud või võimalik;
- maksukorralduse seaduse (MKS) § 62 lg 2 järgi on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenäitamist, et selgitada välja maksumenetluse jaoks tähtsad asjaolud, kusjuures raha näidatakse ette selle asukohas;
- kui äriühingul on raamatupidamise andmetel kassas sularaha, peab see raha olemas olema kassas faktiliselt, mitte üksnes raamatupidamislikult. Sularaha võib hoiustada ka seadusliku esindaja kodus, aga MKS § 62 lg 2 järgi on ta kohustatud selle vajadusel maksuhaldurile ette näitama ning korraldama sularaha hoidmist viisil, et seda saab kergesti eristada näiteks sularahast, mis on samas asukohas, aga kuulub teistele;
- kui äriühing hoiab sularaha kassat oma juhatuse liikme kodus, ei saa kaebaja tugineda juhatuse liikme kui füüsilise isiku privaatsusriive argumendile;
- kui teavitada isikut sularaha ettenäitamise nõudest ette, ei saa alati välistada kahtlust, et sularaha on äriühingu kassasse pandud ainult konkreetse menetlustoimingu ajaks. Seetõttu võib toimingut teha ka kaebaja arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki.
