Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu direktiivi, mis võimaldab vähendada käibemaksumäärasid
Aprillis võttis ELi nõukogu vastu nn vähendatud käibemaksumäärade direktiivi 2022/542.
Vähendatud käibemaksumäärade direktiivi eesmärk on aidata liikmesriikidel tugevdada tervishoiusüsteemide vastupidavust, parandada digitaalset võimekust ning aidata kaasa kliimaneutraalsele ja rohelisele majandusele. Uuendus annab liikmesriikidele nendes valdkondades rohkem valikuvabadust määrata kindlaks, millistele kaupadele ja teenustele kohaldada vähendatud käibemaksumäärasid või maksuvabastusi.
Selliste kaupade ja teenuste hulka kuuluvad teiste seas farmaatsiatooted ja meditsiiniseadmed, digitaalsena osutatavad Interneti-juurdepääsu teenused (nt kui meediateenuse osutaja kannab veebis üle saateid) ning päikesepaneelide paigaldamine eramutele ja nende juurde. Asjaolu, et liikmesriigid võivad nende kaubaartiklite käibemaksumäära vähendada või need maksust vabastada, ei tähenda aga seda, et Eestis toimub see automaatselt. Seda võib oodata alles siis, kui Eesti poliitilised jõud on otsustanud uue korra kasuks ja on võtnud direktiivi üle.
Teine muudatus, mis on vähendatud käibemaksumäärade direktiivi kontekstis küll teisejärguline, kuid millel võib olla märkimisväärne mõju ettevõtjatele, on ELi käibemaksudirektiivi artiklite 53 ja 54 alla kuuluvate teenuste uus käibemaksukäsitlus.
Artikkel 53 puudutab selliseid teenuseid ja kõrvalteenuseid, mida ettevõtted osutavad üksteistele (B2B), et anda sissepääs kultuuri-, kunsti , spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutus- jms üritustele, näiteks messidele ja näitustele. Praeguse korra järgi on riigiks, kus sissepääsuteenuste käibemaks tuleb tasuda, reeglina see riik, kus üritus toimub. Ka voogedastatava ja virtuaalse ürituse teenuse pakkumist maksustatakse ürituse toimumise riigis. Vähendatud käibemaksumäärade direktiiviga muudetakse põhimõtet, mille alusel maksustatakse voogedastatavate ja virtuaalsete ürituste pakkumist. Edaspidi kohaldatakse B2B-teenuse osutamise koha üldreeglit, st teenust maksustatakse teenuse saaja asukohariigis.
Uuendatakse ka artiklit 54, mis käsitleb selliste teenuste osutamist äriühingult tarbijale (B2C). Tulevikus maksustatakse ürituse voogedastamise või virtuaalselt kättesaadavaks tegemise teenust tarbija ehk kliendi asukohariigis. Praeguse korra järgi maksustatakse neid teenuseid selles riigis, kus üritus aset leiab.
Liikmesriigid peavad vähendatud käibemaksumäärade direktiivi üle võtma hiljemalt 31. detsembril 2024.
Direktiiviga 2022/542 on võimalik tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Olga Lavrova, olavrova@kpmg.com
Kokkuvõte Riigikohtu 2022. aasta 19. aprilli otsusest haldusasjas nr 3-20-1213/42
19. aprilli otsuses analüüsis Riigikohtu halduskolleegium, kas maksuhaldur käitus õigesti, kui ta tegi äriühingu uuele juhatuse liikmele (kaebaja) vastutusotsuse, millega nõudis temalt maksuvõlga, mis oli tekkinud enne seda, kui kaebajast sai juhatuse liige. Lisaks esitas maksuhaldur kaebajale intressinõude.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) asus seisukohale, et vastutusotsuse tegemine värskele juhatuse liikmele on põhjendatud sellega, et äriühingu pangakontole laekus kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal piisavalt raha, millega oleks olnud võimalik äriühingu maksuvõlg tasuda.
Kuigi esimese ja teise astme kohus juhatuse liikme kaebusega ei nõustunud, leidis Riigikohus, et kaebus tuleb siiski rahuldada, ning tühistas MTA vastutusotsuse täielikult. Riigikohus tuletas meelde varem mitu korda väljendatud seisukohta, et kui maksuvõlg on tekkinud enne etteheidetavat käitumist või etteheidetav käitumine pole maksuvõlga põhjustanud, ei saa sellise maksuvõla kohta teha vastutusotsust. Seega ei ole äriühingu varem tekkinud maksuvõlga võimalik nõuda uuelt juhatuse liikmelt. Samuti tühistas halduskolleegium kaebajale esitatud intressinõude: kaebaja saab vastutada vaid sellise intressivõla eest, mis tekkis ajal, mil ta äriühingu juhatuse liikmena rikkus tahtlikult põhivõla tasumise kohustust.
Kohtulahendiga saab tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Olga Lavrova, olavrova@kpmg.com