Ettevõtte rohepööre algab jätkusuutlikkuse strateegiast
Euroopa kavatseb 2050. aastaks saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Ent kahjulikud keskkonnamõjud ei vähene iseenesest – selleks on vaja kõikide osapoolte panust ehk rahvusvahelisi kokkuleppeid. Kas rakenduvad muudatused pärsivad või soodustavad ettevõtete äritegevust, räägib KPMG jätkusuutlikkuse teenuste konsultant Elina Vahi.
Selleks, et inimtegevusest tingitud keskkonnamõjud väheneksid, peab Elina Vahi sõnul pöörama pilgu tarneahelate poole ning vaatama muuhulgas seda, kust toode pärineb või kuidas see valmistatud on. “Kuna Euroopa on olude sunnil suur importija ning “tarbimisdoos” on väga suur, sunnib see meid veelgi tähelepanelikumalt uurima, kuidas tarnida meile vajalikke tooteid eetilisemalt ja keskkonnasõbralikumalt,” sõnas ta. Seeläbi on jätkusuutlikkusest saanud omamoodi uus Euroopa edu valem: enam mitte ei räägita, vaid ka tegutsetakse keskkonna parandamise nimel, et emissioone aina vähem õhku paisata, ning mõeldakse, milliseid muudatusi on selleks vaja välja töötada.
Kas siirdehindade dokumentatsioonis saab musta valgeks rääkida?
Kvaliteetselt ja õigeaegselt koostatud siirdehindade dokumentatsioonil on ettevõtte jaoks oluline väärtus, et vältida hilisemast kiirustamisest tingitud lisatööd ja maksukohustuse tekkimist.
KPMG siirdehindade teenusliini juhi Maike Leppiku sõnul peaks hea siirdehindade dokumentatsiooni koostamine tegelikult algama siirdehindade planeerimisest. See tähendab, et turuväärtusele vastavad siirdehinnad määratakse enne tehingu sõlmimist. “Praktikas koostatakse siirdehindade dokumentatsioon enamasti tagasiulatuvalt, kuid kui siirdehinnad on läbi mõtlemata, võib tagasiulatuv turuväärtuse tõendamine osutuda keeruliseks. Vahel arvatakse, et dokumentatsioon teeb asjad korda, kuid dokumentatsiooniga tagasiulatuvalt päris musta valgeks rääkida ei saa,” kirjeldas Leppik.
Residendist füüsilise isiku vara võõrandamise maksuaspektid
Vara võõrandamisest saadud kasu on üldjuhul maksustatav tulumaksuga, kuid et mõiste „vara“ hõlmab mitmeid eriliigilisi varasid, ei ole see alati nii. KPMG maksu-nõustaja Ingrid Usar selgitab, millisel juhul on residendist füüsilise isiku vara võõrandamisest saadud kasu maksustatav ning millal mitte. Samuti, kuidas arvestada ja millele tähelepanu pöörata maksustatava kasu deklareerimisel.
Juttu tuleb ka väärtpaberite võõrandamise maksustamisest:
tulumaksuga maksustatakse väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu ja kahju. Investeerimiskontot kasutades on maksustatavat kasu võimalik teatud tingimustel edasi lükata. Niiöelda tavasüsteemi kasutades on reeglid kasu ja kahju arvutamiseks üldjuhul samad mis muude varade puhul.
Kuidas leida sobiv koostööpartner küberturvalisuse tagamiseks?
Küberturbes on just esimesed sammud tihti need, kus klient vajab enim nõustamist: milline on hetke olukord, millest alustada, kuidas näha suuremat pilti, kuidas liikuda samm-sammult nii, et kätt hoitakse pulsil kogu ettevõtte küberturvalisuse vaates, mitte ainult ühe toote või teenuse osas, tõdeb KPMG küber-turvalisuse ekspert Jaan Vahtre. KPMG müügi- ja äriarendusjuhi Marek Mühlbergi sõnul on viimasel ajal just klienditeeninduse roll omandanud kriitilise tähtsuse küberturvalisuse teenuste pakkumisel.
„Me demüstifitseerime teenuse, anname kliendile ülevaate sellest, mis on tema hetkeseis ja valikud, milliseid äririske ja kuidas maandada, mitmest etapist ja sammust teenus koosneb, kaua töö kestab, palju see umbkaudu võiks maksta. Sellist läbipaistvust on vaja juurde anda, et tekiks teadlik tellija," selgitab ta.
Kutsume osalema veebiseminaril: Rikkumisest teavitamise (vilepuhumise) uus regulatsioon
KPMG koostöös Eesti Kaubandus – Tööstuskojaga kutsub osalema 4. novembril kell 10-11:30 toimuval praktilisel veebiseminaril, kus räägime lähemalt, kuidas Euroopa Liidu teavitaja kaitse direktiivi nr (EL) 2019/1937 alusel koostatud Eesti siseriiklik rikkumisest teavitamise (kõnekeeles vilepuhumise) regulatsioon hakkab mõjutama Eesti ettevõtjaid.
Veebiseminaril räägime lähemalt, millised on tänaseks avaldatud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu konkreetsed nõuded ja mida uus regulatsioon reaalsuses tähendada võib. Räägime sellest, miks ettevõtjad teemaga üldse tegelema peaksid ja mis võib juhtuda, kui teemaga mitte tegeleda. Tutvustame regulatsiooni rakendamisega seonduvaid tegevusi, nende mõistlikku järjekorda ning mida on mõistlik teha ja mida mitte. Anname ülevaate, milline võib välja näha teavituskanalite ülesehitamine ettevõtte siseselt. Jagame KPMG praktilisi kogemusi vihjeliinide ülesehitamisel ja rakendamisel.
Teemat avavad KPMG riskinõustamise valdkonna juht Viljar Alnek, advokaadibüroo KPMG Law partner ning pangandus- ja finantsõiguse valdkonna juht Hetti Lump ning jurist Katri Remmelgas.
Valminud on uus KPMG juhtimisajakiri Foorum
Sel korral keskendub KPMG juhtimisajakiri FOORUM äritegevuse ümberkorraldamise ja uute ärimudelite loomise teemadele, pikaajalistele trendidele ning samuti uurime, kuidas erinevad sektorid ja ettevõtted on suutnud kriisis kohaneda. Kui mõni majandussektor pidurdus põhjusega ega saanudki pandeemia tingimustes normaalselt toimida, siis teistes sektorites äritegevus siiski toibus. Arvukalt nägime ettevõtteid, kelle senine ärimudel, töökorraldus või juhtimisstiil tegi uutes tingimustes kohanemise äärmiselt keeruliseks, samas kui teised suutsid kriisile kiirelt reageerida ning said koguni oma äritegevusele täiendava tõuke. Kokku 15 põnevat intervjuud ja artiklit ekspertidega nii KPMG-st kui ka teistest ettevõtetest.
Põnevat lugemist ja kaasamõtlemist!