InfoKuller - juuni 2021

• Kokkuvõte kohtulahendist

Head lugemist!

Ringkonnakohus analüüsis olukorda, kus Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas äriühingu juhatuse liiget esitama panga kinnitatud pangakonto väljavõtte. Juhatuse liige oli kandnud äriühingu pangakontole raha selgitusega „laen“, aga sissetulekute analüüs ei võimaldanud laenu andmist järeldada ning asjaolud viitasid sellele, et tegemist on äriühingu varjatud käibega.

Juhatuse liige oli seisukohal, et väljavõtte nõudmine on õigusvastane, kuna see väljub maksumenetluses tähendust omava teabe raamidest. Ta leidis ka, et MTA korraldusest ei selgunud, miks seni esitatud teavet peetakse ebapiisavaks ja mida peaks väljavõte juurde andma.

Kohtus oli vaidluse all küsimus, kas juhatuse liikmelt nõutud väljavõte on vajalik, et selgitada välja äriühingu maksumenetluses tähtsust omavad asjaolud (sh raha olemasolu ja päritolu tõepärasus).

Ringkonnakohus viitas järgnevale:

• maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet kolmandalt isikult, kes on kohustatud seda esitama. Selles kaasuses oli kolmas isik juhatuse liige, kuna maksumenetlus puudutas äriühingut;
• MKS § 62 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja väärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist;
• sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos maksumenetlusega. Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega.

Kohus leidis, et tõendamaks raha päritolu ning hindamaks väidete ja tõendite usaldusväärsust, on väljavõtte esitamise korraldus põhjendatud.

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Ave Rego, averego@kpmg.com

Ringkonnakohus arutas juhtumit, kus maksuhaldur tuvastas käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli käigus, et äriühing ei ole temale väljastatud arvete alusel väljamakseid tehes kaupa soetanud ja on kauba puudumisest teadlik. Seetõttu asus maksuhaldur seisukohale, et äriühingul ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata ning nende arvete alusel tehtud väljamakseid ei saa seostada äriühingu ettevõtlusega, vaid et need kuuluvad maksustamisele tulumaksuga.

Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhalduri käsitlus vastuoluline. Olukorras, kus äriühing on selgelt väitnud, et soetas suurel hulgal laevakütuse segamiseks vajalikku komponenti just vaidlusaluste tehingutega (see kajastub ka laoarvestuses), ning maksuhaldur ei ole tuvastanud, et äriühing ei ole mingit toorainet saanud, siis olenemata asjaolust, et arvetele võivad olla märgitud ebaõiged andmed nii müüja kui ka kauba (sh nimetuse ja koguse) kohta, ei ole võimalik väita, et arved ei seondu üldse tegelike majandustehingutega.

Ringkonnakohus leidis, et kuna tehingute käigus mingi kaup liikus, kuigi see ei olnud sama kaup, mida kajastati arvetel, on tegemist näiliku tehinguga, mis on tehtud teise tehingu varjamiseks. Kuna soetatud kaupa kasutati selleks, et valmistada kütust, mis hiljem võõrandati (s.o äriühingu ettevõtluse tarbeks), ja pole alust arvata, et segamiseks kasutatud komponendid saadi tasuta, siis ei saa esitatud arvete alusel tehtud väljamakseid lugeda tervikuna ettevõtlusega mitteseotuks. Kohus asus seisukohale, et tulumaksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on ebausaldusväärsed või puuduvad ning maksuhaldur oleks pidanud maksukorralduse seaduse § 94 lg 1 alusel määrama tulumaksu hindamise teel.

Kokkuvõttes otsustas kohus, et äriühingu kaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb tulumaksu määramist puudutavas osas rahuldada. Käibemaksu puudutavas osas ei olnud kaebus põhjendatud ja jäeti rahuldamata.

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Ave Rego, averego@kpmg.com.