Järgnevate aastakümnete jooksul muutub Euroopa transpordisektor drastiliselt, kuna Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb nüüd juba kiiremas korras liikuda fossiilsetelt kütustelt üle taastuvatele allikatele.
Eriti suurt potentsiaali nähakse täna biometaanil, mille osakaal transpordis võib juba lähitulevikus märkimisväärselt kasvada. Kui 2020. aastal toodeti kokku ligi 23 TWh jagu biometaani, siis lähima kümne aasta jooksul kasvab tootmine ennustuste kohaselt 370 TWh-ni ning aastaks 2050. juba 1170 TWh juurde.
“Kütusemüüjatel on kohustus vähendada kütuse elutsükli jooksul tekkivaid kasvuhoonegaase (KHG). Samuti peavad nad tagama, et tarbimisse lubatud kütusest teatud osakaal oleks taastuvallikast pärinev kütus (elekter, biokütus, biometaan). Täna on see osakaal 10%” selgitas KPMG andmeanalüütik Märt Bakler.
Nimetatud kohustuste täitmisel hakkabki kütusemüüjate jaoks biometaan üha suuremat rolli mängima, kuna tegu on ühe potentsiaalikama taastuvkütusega, mida Eestis juba täna toodetakse.
Biometaani päritolu tuleb tõestada
Biometaani kasuks räägib suuresti asjaolu, et kütuse tootmiseks kasutatakse biojäätmeid. Seda vähemalt teise põlvkonna biometaani puhul, esimese põlvkonna biogaasi toodetakse põllumajandussaadustest.
“Biometaani tootmiseks kasutatakse biojäätmeid targemalt ja kuna neid on tekkinud ja tekib endiselt väga palju kõrvalproduktina, siis on ka taaskasutuse potentsiaal väga kõrge ja laias laastus realiseerimata,” sõnas Bakler.
Taastuvkütuse tootmine ei tekita ka lisa CO2 – kasvavad taimed seovad ära CO2, mis jõuab tänu loomadele uuesti biometaani tooraineks. Sisuliselt pole biometaani tootmisest järgijääv vedel ja tahke kääritusjääk oma olemuselt midagi muud kui orgaaniline väetis, millest saab veel omakorda toote teha – tõeline ringmajandus.
“Kütusemüüjate kohustuste täitmisel on oluline suund võetud ka sellele, et rohkem kasutataks 2. põlvkonna biometaani, mitte 1. põlvkonna gaasi, mille tootmiseks kasutatakse põhimõtteliselt põllumajandusmaad, mida saaks kasutada toidukultuuride kasvatamiseks,” rääkis Bakler.
Lisaks ELi kohustustele on Eesti biometaani kasutamise soodustamise ja reguleerimise aktiivsemalt sihiks võtnud. Üheks sihiks on ka 1. põlvkonna biometaanist edasi liikumine – alates 2024. aastast ei tohi kütusemüüjad seda arvesse võtta suuremas koguses kui 0,5% kütuse koguenergiast.
Mõistagi on kohustustest rääkides oluline ka see, kuidas taastuvkütuste mahte jälgitakse ja kuidas kütusemüüjad ikkagi tõestavad, et nende pakutud kütustest on õige osakaal taastuvaid allikaid.
“ Kui nüüd kütusemüüja annab tarbimisse kindla koguse biometaani, ütleme 1 MWh jagu, siis päritolutunnistus kustutatakse ning tekib statistika selle kohta, kui palju biometaani tarbimisse anti,” rääkis KPMG energiasektori jurist Marleen Kohl.
Täna antakse Eestis biometaani päritolutunnistusi välja Eleringi poolt. Hetkel on Euroopa Liidus ülevõtmisel ka taastuvenergia 2. direktiiv (REDII), mille raames valmistatakse ette süsteemi, kus liikmesriigid peavad tunnustama ka teises liikmesriigis välja antud päritolutunnistusi. Eestis töötab projekti raames seda süsteemi välja samuti Elering.
Toetusi hakkab asendama turupõhine süsteem
Üks oluline mõttekoht biometaani tootjate jaoks on asjaolu, et aastal 2023 lõpevad Eestis biometaani tootjatele jagatavad toetused. Kuna toetustele on eraldatud kindel ressurss ja tootmismahud suurenevad oluliselt, siis tegelikult võib riigipoolne toetus ka varem läbi saada.
See ei tähenda aga, et tootjad päris tühjade kätega jäävad. Eelmainitud päritolutunnistuste põhjal tekkiv statistika ongi mõeldud selle jaoks, et toetuse lõppedes saaksid tootjad hakata turupõhiselt statistikatulu eest oma kuluallikaid katma.
“Enne mistahes investeerimisotsust on alati mõistlik kaaluda tasuvusanalüüse ja -uuringuid. Üks töö, mida oleme teinud, on sellesama päritolutunnistuste ehk tarbimisse antud biometaani statistika hinnaanalüüs. Täna on Eestis nn biometaani statistika turg veel lõplikult välja arenemata ja kuna teadmatust on palju, siis saame selles osas ettevõtetele kindlust anda nende tegevusi tuleviku vaates analüüsides,” selgitas Kohl.
Suures pildis ongi täna küsimus, mis hinnaga vedelkütuste müüjatele statistikat müüma hakatakse ning milliseks see turg täpselt välja kujuneb. Elering plaanib selle jaoks välja töötada avaliku oksjonisüsteemi, kus kõik turuosalised saavad enampakkumiste korras statistikaga kauplema hakata.
Kui Euroopas on täna biometaani potentsiaal kaetud vaid umbes 5% ulatuses, siis Eesti pole selles osas mingi erand.
“Eesti Arengufond koostas 2014. aastal Eesti biometaani tootmisvõimekuse analüüsi, mille kohaselt on Eestil ressurssi toota aastas 4,7 TWh jagu biometaani, mis on oluliselt kõrgem kui meie praegune tootmismaht. Sisuliselt tekib hetkel palju põllumajandusjäätmeid, mida oleks võimalik kütuse tootmiseks ära kasutada” rääkis Eesti biometaani potentsiaalist Märt Bakler.
Näiteks on Eestis tänavu juba esimese nelja kuuga täidetud kogu 2018. aastal toodetud biometaani maht ning uusi tootjaid ja ettevõtjaid tekib sektorisse ainult juurde.
“Üks aspekt, mis biometaani sektorit toetab, ongi just arenev statistikaturg. Teine pool on biometaani kasutavate sõidukite osakaalu suurenemine, mis tõstab biometaani kui kütuse nõudlust. Kui praegu on Tallinnas 100 biogaasil sõitvat bussi, siis aastaks 2025 on plaanis kõik pealinna bussid gaasibusside vastu välja vahetada. Seega on ärilist potentsiaali sektoris väga palju, rääkimata keskkonnakasudest,” lõpetas ta.