KPMG juhtide uudiskiri: Suured pöörded e-kaubanduses

Tänavu 1. juulist jõustub Euroopa Liidus uus seadusemuudatus, mis mõjutab kaubavahetust nii liikmesriikide vahel kui ka väljaspool EL-i äri tehes.

KPMG maksunõustaja Merike Oja sõnul tuleneb vajadus e-kaubanduse regulatsioonide muutmiseks suuresti kolmandate riikide, milles on suur roll Hiinal, ja Euroopa Liidu kaubavahetuse senisest maksustamisest. Tänane maksustamine annab eelise Hiina või mõne muu kolmanda riigi kaupmehele, kes saadab kaupa Euroopa turule, sest kauba väärtus tuuakse tihti kunstlikult alla 22 euro ning kaup siseneb Euroopa Liitu tolli- ja käibemaksuvabalt ning selline kaupmees ei pea ise Euroopas makse tasuma ega end registreerima igas liikmesriigis, kuhu ta kaupu müüb,” selgitas ta.

Jõustuv seadusemuudatus puudutab ka nende kaupmeeste tegevusi, kelle tegevus on ainult Euroopa sisene kauba müük. Nimelt kui täna müüb Eesti kaupmees näiteks Soome või mõne teise EL-i liikmesriigi lõpptarbijale kaupa, siis olenevalt müügimahtudest tuleb tal end ka sihtriigis käibemaksukohuslaseks registreerida. Täna on selleks piirmääraks enamuses EL-i riikides 35 000 eurot, st et kui Eesti kaupmees müüb Soome turul lõpptarbijale üle 35 000 euro eest kaupa, tuleb tal seal käibemaksukohuslaseks registreerida. Siin seisneb muudatus selles, et 35-tuhande eurone piirmäär kaob ära ja see asendatakse madalama 10 000-eurose piirmääraga.

Tavaliselt on ettevõttel kaks võimalust sattuda küberrünnaku alla: ühel juhul antakse nõu, mis on firma IT-s valesti, teisel juhul tehakse ettevõte lihtsalt tühjaks, kinnitab KPMG küber-turvalisuse valdkonna juht Mihkel Kukk. Keskmiselt ulatub tuvastusperiood tema sõnul lausa aastani, mil ettevõte saab lõpuks aru, et keegi on meil siin sees käinud. Kuid aastaga suudaks enamuse ettevõtteid üsna paljaks varastada, sõnab Kukk.

Küberrünnakute aktiivsus on kogu aeg suhteliselt kõrge olnud, kuid koroona käigus on rünnakute arvud tõusnud veelgi, sest ettevõtted on senisest rohkem hajevil ja laiali ning mingeid rünnakuid on lihtsam teha. Õnneks on tõusnud ka ettevõtete poolne  teadvustumine ja just mitte-IT valdkondades, kus ettevõtjad on aru saanud, et nüüd on vaja kiiresti ka IT-lahenduste turvalisusega tegelema hakkama. 

Andmekaitse peaks olema võrdselt oluline nii ettevõtete kui ka inimeste jaoks. Palju kõmu tekitanud isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM (tuntud ka kui GDPR) võeti Eestis vastu juba 2018. aastal, ent tänaseni pole tegelikult täiesti selge, kuidas täpselt asutused oma andmete kaitset korraldama peaksid.

Advokaadibüroo KPMG Law  vandeadvokaadi, endise Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Urmas Kuke sõnul on Eesti suurim probleem täna olematu järelevalve andmekaitse reeglite järgimise üle. “Sisuliselt ei ole täna Eesti täidesaatev võim täitnud üldmääruses ette antud kohustusi, mis pidid olema sisse viidud 2018. aasta 25. maiks. Esiteks puudub meil trahvi näol karistusmehhanism IKÜMi reeglite eksimise vastu, ega ei ole kehtestatud teist viisi rikkujate karistamiseks läbi kohtumenetluse.” sõnas ta. Seega puudub justkui otsene põhjus andmekaitsega tegelemiseks.

Üle aasta kestnud koroonakriis on sundinud ettevõtteid ja inimesi oma tavapäraseid harjumusi ning tegevusi ümber mõtestama ja korraldama. Üks kriisist tugevalt mõjutatud valdkondi on mõistagi tööturg. Paljud ärid on pidanud personali vähendama või suisa tegevuse lõpetama. Võrreldes aastataguse ajaga on tänavu märtsis kaks korda rohkem töötuid. Olukord, kus tööotsijaid on tunduvalt rohkem kui tööpakkumisi, võiks justkui tähendada, et ettevõtetel on nüüd sobivaid kandidaate hoopis lihtsam leida.

KPMG personalijuhi Epp Sillaste sõnul see tegelikult nii siiski pole ning värbajatel on nüüd varasemast hoopis rohkem tööd. “Head haridust, oskusi ja kogemusi nõudvate töökohtade puhul on sobivate kandidaatide leidmine keerulisemaks läinud,” tõi ta välja. Teisest küljest on koroonakriis muutnud inimesed ka ettevaatlikumaks ning pannud oma otsuseid rohkem läbi mõtlema. 

Klientide seas populaarsele ad-hoc automatiseerimisteenusele on lisandunud nüüd ka võimalus viia läbi ettevõtte radikaalne automatiseerimine. Tegemist on ettevõtte kulude kokkuhoiu lahendusega mastaapse tööajasäästu kaudu. Eesmärk on kiire ja radikaalse automatiseerimise käigus hoida kokku mitme täistöökohaga (FTE) seotud kulusid. Lisaks mastaapsusele kätkeb see endas you can’t fail põhimõtet, mis tähendab, et garanteerime kliendile väärtuse rahalises või tööaja kokkuhoius.

Radikaalne automatiseerimine annab kõige suuremat efekti eelkõige keskmistele ja suurtele ettevõtetele, kus kontoritöötajate arv on vähemalt 100, kuid võib kasulik olla ka väiksematele äridele. Sektoritest saavad automatiseerimisest enim kasu lõigata hulgi- ja jaemüük, tööstus, energeetika- ja infrastruktuuriettevõtted, meditsiinisektor, avalik haldus, kinnisvara ja ehitus.

Kui kulude ja tööaja kokkuhoid läbi erinevate töölõikude automatiseerimise pakub huvi, ootame osalema 28. aprillil kell 9-12 toimuvale tasuta veebiseminarile, kus räägime automatiseerimise võimalustest lähemalt.