Rohestrateegiata ettevõte jääb konkurentsis kaotajaks

KPMG energiasektori juht Sten Aan tõdeb, et just energiasektor saab olema kandva rolliga ühiskondliku rohepöörde realiseerumisel. Tõenäoliselt kujuneb lähiaastatel ettevõtete edu võtmeks läbimõeldud kliimaneutraalsuse strateegia, mis loob konkurentsieelise. Ettevõtetel, kel puudub kliimaneutraalsuse strateegia, on lähiaastatel järjest keerulisem püsida konkurentsis samas kui Euroopa Liidu ambitsioonikad keskkonnaeesmärgid loovad üha uusi võimalusi uuteks edulugudeks energiasektoris. USA taasühinemine Pariisi kliimaleppega tähendab omakorda seda, et kliimaneutraalsuse eesmärkidel põhinev konkurents pole pelgalt kohalik või regionaalne, vaid globaalne trend. Kas uus suund saab Eesti energiasektoris hüppelauaks järgmisele ükssarvikule, olemasolevatele tegijatele või hoopis uutele sisenejatele, sellest saab lähemalt lugeda Steni tabavast ja nüansirohkest arvamusloost.

Tööandjate uus võimalus Töötukassa toetuse taotlemiseks

Veebruaris on ettevõtetel uus võimalus taotleda Töötukassalt töötasu hüvitamise toetust. Taotlusi toetuse saamiseks saab esitada 1.- 28.02.2021.

Kui 2020. aasta kevadel koroonakriisi alguses olid uudised Töötukassa töötasu hüvitise taotlemise võimaluste kohta pea igas väljaandes nähtaval, siis 2021. aasta töötasu toetuse osas Harju ja Ida-Virumaa ettevõtjatele on meediakajastus olnud tagasihoidlikum ning võimalus hüvitist taotleda võib mitmetel kvalifitseeruvatel ettevõtjatel jääda tähelepanuta. Seetõttu selgitame, milliste ettevõtjate tegevust loetakse 2020. aasta lõpus kehtima hakanud piirangute tõttu märkmisväärselt häirituks ning kellel on õigus Töötukassalt seetõttu toetust taotleda.

Eesti on andmekaitses Euroopa Liidu üks nõrgim lüli

Milline on isikuandmete kaitse tase Eestis võrreldes teiste EL liikmesriikidega? Miks on võimalik ilma isiku enda nõusolekuta isikuandmeid seaduslikult müüa? Kas GDPR määrus ei peaks sellist tegevust takistama? Adokaadibüroo KPMG Law advokaat ja andmekaitse ekspert Oliver Grauberg selgitab ja toob näiteid andmekaitse olukorrast Eestis, kus isikuandmete kaitse tase on Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses sabassörkija ja meie probleemid ei ole „kõigest“ riskid meie enda kodanike isikuandmete turvalisusele, vaid võimaldavad kõikide eurooplaste isikuandmete pahatahtlikku levitamist.

COVID-19 mõju finantsaruannete esitusviisile

2020. aasta majandusaasta aruanded on mitmete ettevõtete jaoks esimene aruandeperiood, kus pandeemia mõjud kajastuvad finantsaruannetes. Praeguses olukorras hõlmab majandusaasta aruande koostamise protsess enamat kui tavapärast aastaaruande uuendamist ajakohase informatsiooniga. Aruande lugejad ootavad harjumuspäraselt avalikustatavast informatsioonist rohkem teavet. Pandeemia on investorite, regulaatorite ja muude huvigruppide tähelepanu suunanud sellele, kas ja kuidas ettevõtted kriisist väljuvad. Sellises olukorras on suhtlemine aruande lugejatega olulisem kui eales varem ja tähendab finantsaruannetes oma ettevõtte loo rääkimist, tehtud otsuste ja kasutatud hinnangute selgitamist pandeemia olukorras.

Uue valitsuse majanduspoliitilised valikud

Äripäev küsitles enam kui 400 Eesti arvamusliidrit, ettevõtjat ja juhti teemal: „Mida ootad või kardad tulevaselt valitsuselt?" Arvamusliidrite küsitluses tõi KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere välja, et 21. sajand on pakkunud üllatusi nii majanduses kui ka poliitikas, kuid majanduskeskkonda suunavad siiski poliitilised valikud ja eesmärgid. Eesti puhul loovad raamistiku eeskätt globaalne keskkond ja Euroopa Liidu majandusruum ning alles seejärel saame küsida millest meil lokaalses majanduses jõud üle käib. Loe lähemalt, millised valikud kompleksses läbipõimunud maailmas meid ees ootavad.