InfoKuller - november 2020

• Piiriüleste tehingute raporteerimise tähtaegade edasilükkamine
• Välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus
• Kokkuvõte kohtulahendist

Head lugemist!

Jaanuaris 2020 jõustunud maksualase teabevahetuse seaduse (MTVS) muudatusega võeti Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused, mille järgi olid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku leppinud automaatses teabevahetuses maksusüsteemide kohta, selleks et suurendada maksuplaneerimise ja maksusüsteemide läbipaistvust.

Teavet peab andma isik, kes on osutanud maksukohustuslasele skeemiga seotud teenuseid (eelkõige maksunõustajad), aga teatud olukordades ka klient või maksumaksja ise.
Teavet tuleb anda kolme liiki piiriüleste skeemide kohta, millega saab: 

• mõjutada maksustamist;
• kõrvale hoida finantskontodealasest teabevahetusest;
• varjata tegelikk kasusaajaid.

Aru peab andma sellise piiriülese skeemi kohta, mis vastab vähemalt ühele ministri määrusega kehtestatud kriteeriumile. Samuti on määrusega kindlaks määratud info, mis tuleb maksuhaldurile esitada.

Oluline on tähele panna, et teavitamiskohustus puudutab otseseid makse (eelkõige tulumaks). Käibemaksule, tollimaksule, aktsiisidele, sotsiaalkindlustusmaksetele, lõivudele ja teenustasudele ei kohaldu ei halduskoostöö direktiiv ega MTVS.

Esialgu vastu võetud seaduse järgi pidanuks raporteerimine algama 1. juulil 2020 ning tagasiulatuva perioodi kohta (25. juunist 2018 kuni 30. juunini 2020) tulnuks info maksuhaldurile edastada hiljemalt 31. augustil 2020. COVID-19 pandeemia tõttu võeti aga vastu Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv (EL) 2020/876, millega maksustamisalase teabe esitamise ja vahetamise tähtajad edasi lükati. 12. novembril 2020 võttis ka riigikogu vastu MTVS-i muudatused, millega lükati teavitamise tähtajad kuus kuud edasi.

Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse ja menetlusprotsessiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Ave Rego, averego@kpmg.com

Oktoobri lõpus läbis parlamendis esimese lugemise valitsuse algatatud eelnõu, millega muudetakse välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja töötamise korda. Eelnõuga karmistatakse tingimusi, mille järgi välismaalased saavad Eestis ajutiselt viibida, siin õppima asuda ja siia elama jääda.
Töötamise nõudeid on kavas mitut moodi muuta. Uue regulatsiooni jõustumisel saavad välismaalased lühiajaliselt Eestis töötada vaid pikaajalise viisa (D-viisa) alusel. Erinevalt praegu kehtivast korrast ei anta edaspidi lühiajaliseks töötamiseks viisa saanud inimese pereliikmetele samadel tingimustel viisat.

Eelnõuga soovitakse kehtestada hooajatöötajale makstava töötasu kohta uued nõuded. Tööandja on edaspidi kohustatud maksma hooajatöötajale vähemalt sama suurt tasu kui Eesti aasta keskmine brutokuupalk (statistikaameti viimati avaldatud näitajate järgi) sellel tegevusalal, mis vastab hooajast sõltuvate tegevuste põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkoodile või põhitegevusala vastava alamtegevusala esimese taseme EMTAK-i tähtkoodile. Erandina võib hooajatöötajast lihttöölisele maksta ka madalamat tasu, kuid mitte vähem kui 80% eelpool nimetatud tasust. Samuti piiratakse ajutiselt hooajatöötajate Eestis viibimise aega: 2022. aasta 30. aprillini on hooajatöötajal lubatud Eestis lühiajaliselt töötada 365 järjestikuse päeva jooksul kuni 183 päeva (praegu kuni 270).

Lisaks töötamise tingimustele on plaanis muuta ka õppimise korda. Kui varem sai Eestis õppiva ja lühiajaliselt töötava välismaalase pereliige ka pikaajalise viisa, siis uue regulatsiooni järgi antakse viisa vaid doktorantide pereliikmetele. Õppimiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalase abikaasale võib elamisloa anda vaid juhul, kui siin õppiv välismaalane on Eestis elamisloa alusel elanud juba vähemalt kaks aastat.
Välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga on võimalik lähemalt tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com

Kokkuvõte Ringkonnakohtu 2020. aasta 15. septembri otsusest haldusasjas nr 3-19-1890.

Ettevõtte nimel tehtavad isiklikud kulutused

Ringkonnakohus nõustus varasemas kohtumenetluses (haldusasi nr 3-16-2055) maksuhalduri väljendatud arvamusega, et äriühingu raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastatud üksikelamu ja kinnistuga seoses tehtud viimistlus-, sisustus- ja haljastuskulutused ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega ega maksustatava käibega, sest need on tehtud juhatuse liikme (ühtlasi osaniku) ja tema pereliikmete hüvanguks. Kohus pidas samuti õigeks maksuhalduri seisukohta, et kulutused, mis pooltevahelise kokkuleppe põhjal kuulusid tasaarvestamisele rendimaksetega juhatuse liikmele, tuleb lugeda rendimakseteks ja tulumaksuga maksustada. Lisaks tegi juhatuse liige ettevõtte nimel teisi isiklikke kulutusi, mis suurendasid juhatuse liikme (osaniku) rahaliselt hinnatavat hüve (elamu ja kinnistu väärtus), aga vähendasid samal ajal äriühingu vara väärtust. Kohus nõustus maksuhalduriga, et need kulutused tuleb klassifitseerida dividendi väljamakseteks.

Maksukohustuste sissenõudmiseks tegi maksuhaldur maksunõude tekkimise eest vastutavale juhatuse liikmele vastutusotsuse. Vastutusotsuse tühistamise menetlemisel (haldusasi nr 3-19-1890) juhtis kohus tähelepanu mitmele märkimisväärsele asjaolule.

• Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühinguga solidaarselt selle osa äriühingu maksuvõla eest, mille ta on põhjustanud tahtlikult või raskest hooletusest.
• Sellega seoses, et nimetatud asjas oli juhatuse liikme süü vormiks tuvastatud tahtlus, tõdes kohus, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega, s.o teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. Tahtlusele viitas peaasjalikult kaebaja ainuisikuline kontroll äriühingu üle maksuvõla tekkimise perioodil.
• Kuna äriühingu maksuvõlg tekkis juhatuse liikme tahtliku tegevuse tagajärjel, kohaldub viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg.

Kutselise raamatupidaja teenuste kasutamine suurendab juhatuse liikme võimalust tugineda eeldusele, et raamatupidamisülesanded on korrektselt täidetud ega vaja järjepidevat tähelepanu ja kontrolli. Samas ei vabasta see juhatuse liiget kohustusest olla kursis ka ettevõtte raamatupidamises toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei pruugi olla tema vastutada. 

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com