Audiitorettevõtjate edetabeli baasil järelduste tegemisel on tähtis mõista konteksti ja büroode toimimismudeleid. Näiteks on audiitorteenuste osatähtsus firmade kogutuludes väga erinev, kirjutab KPMG Baltics auditi juht Indrek Alliksaar.
Mõned audiitorbürood on osa auditiga mitteseotud teenustest tõstnud eraldi firmasse, osa puhul on kõik teenused ühe katuse all. Seega tasub audiitorbüroode käekäigu põhjalikumal võrdlemisel heita pilk ka aasta- ja läbipaistvusaruannetele.
Big4 hulka kuuluvad käibeliidrid on tunnihinda vähem tõstnud
Edetabeli tippu tõusid audiitorfirmad, kes suutsid kasvatada samal ajal nii tulusid kui ka kasumlikkust. Seejuures jäid suurimad bürood medalikonkurentsist välja just nimelt seetõttu, et tulude kasvatamisele vaatamata ei suudetud kasumit kasvatada. Keskmise turusegmendi paremad tulemused on seotud sellega, et keskmise suurusega audiitorbürood on viimastel aastatel audiitorteenuse tunnihinda kiiremini kasvatanud kui näiteks Big4 hulka kuuluvad käibeliidrid.
Kindlasti ei saa öelda seda, et sellisele tunnihinna kasvule on kaasa aidanud konkurentsi puudumine. Pigem on hinnamuutuse taga nihe audiitorteenuse nõudluse ja pakkumise tasakaalus. Ilmselt on üheks oluliseks tasakaalu nihutanud teguriks 2017/2018 toimunud audiitorite kvaliteedikontrolli liikumine Audiitortegevuse järelevalvenõukogu (AJN) alla ning sellega kaasnenud surve kasv standardite nõudeid liigse loovusega tõlgendanud audiitorite suunal. See tõi omakorda kaasa kiirema vandeaudiitorite kutsest lahkumise ja audiitorteenuste pakkumise vähenemise ning hindade tõusu turul.
Börsi- ja suurettevõtete auditeerimise atraktiivsus madala hinna tõttu väheneb
Eesti audiitorteenuste turu tuludest kuulub ligikaudu pool nn Big4 audiitorbüroodele. Kui vaadata selle turusegmendi finantsnäitajaid, siis tuleb tõdeda, et vaatamata käibe kasvule, ei ole kasumit kasvatada suudetud. Ühest küljest on siin tegemist asjaoluga, et kõik suured audiitorbürood soovivad teenindada teatavaid kliente, kellele teenuse osutamine toimib marketingi tööriistana. See viib omakorda olukorrani, kus suurimate riskidega töövõtud, näiteks börsiettevõtete auditeerimine, on hinna poolest soodsam kui väiksemate riskidega auditi töö.
Kui siia lisada asjaolu, et Eestis puudub proaktiivne ja sisuline audiitorite järelevalve poolne avaliku huvi üksuste audiitorite suunamine ning toonitatakse pigem karistamise tähtsust audiitortegevuse arendamisel, siis võib globaalsetel audiitorvõrgustike regionaalsetel juhtidel tekkida küsimus, kas Eesti börsiettevõtete või muude suurfirmade auditeerimine annab võrgustiku vaatenurgast kasu, mis kaalub üles ebaselgest regulatiivsest keskkonnast jm asjaoludest tingitud riskid.
See kõik võib viia olukorrani, kus senine terav konkurents suurettevõtjate auditeerimise segmendis asendub konkurentsi puudumisega. Vähenevale konkurentsile viitab juba asjaolu, et maailma suurim ja tugevalt tsentraliseeritud audiitorvõrgustik Deloitte ei pääse Eestis audiitorteenuste tulu vaates TOP 4 hulka.
Audiitorite edetabeli andmed näitavad, et nõudlus teenuste järele kasvab ja paljud bürood on ka tublisti kasumlikkust kasvatanud. Aina lisanduvate nõuete ja regulatsioonide täitmiseks peaks audiitorbürood kindlasti silmas pidama seda, et ühel vandeaudiitoril baseeruvate firmade elu muutub aasta-aastalt raskemaks, sest ühel eksperdil on võimatu teha korraga kõike hästi. Selleks, et olla efektiivne ja samal ajal standardite nõudeid piisavalt täita, peab büroos olema erinevate oskustega audiitoreid, kes üksteist täiendavad. Kuna avaliku huvi üksuste auditeerimine toob kaasa firmale rakenduvate nõuete hüppelise kasvu ja järelevalve ettearvamatu fookusega tähelepanu, siis on kõige turvalisem sellest kliendisegmendist eemale hoida.
Allikas: Äripäev