Benjamin Franklin kirjutas kunagi, et selles maailmas on vältimatud ainult surm ja maksud. Jälgides meie parlamendi tööd, tahaks lisada, et vältimatud on ka pidevad muudatused seadustes, sealhulgas ka maksuseadustes. Selle artikli eesmärgiks on anda ülevaade lähikuudel toimuvatest maksumuudatustest – nendest, mis on juba vastu võetud või on veel Riigikogus menetluses. Ülevaade muudatustest põhineb 29. oktoobri 2020 seisuga teadaoleval informatsioonil. Muudatused on kajastatud kronoloogilises järjekorras.
Detsember 2020: II pensionisamba sissemaksete valikuline peatamine
Seoses COVID-19 pandeemiaga võeti Eestis vastu otsus, et alates 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 peatab riik omapoolsed sissemaksed II pensionisambasse (4% sotsiaalmaksu arvelt). Inimestel, kes on ühinenud antud kogumisskeemiga, oli samuti võimalus ajutiselt „väljuda“ süsteemist – nende inimeste töötasudelt, kes esitasid vastava avalduse oktoobrikuu jooksul, ei pea tööandjad alates 1. detsembrist 2020. a 2% kogumispensioni sissemakseid kinni pidama. Selline kord jääb kehtima 31. augustini 2021. a.
Seoses eelnimetatud muudatusega tuleb tööandjatel enne detsembri algust kindlasti üle kontrollida, kas keegi ettevõtte töötajatest on otsustanud ajutiselt peatada sissemaksed II pensionisambasse. Andmed on kättesaadavad juba novembri algusest. Tuginedes AS Pensionikeskuse infole, otsustas süsteemist ajutiselt väljuda peaaegu 10 000 inimest.
Kui töötaja ei ole esitanud avaldust II pensionisamba sissemaksete ajutise peatamise kohta, tuleb jätkata 2% sissemaksete kinnipidamist töötasust tavapärasel viisil.
Detsember 2020: ajutine tubakavedeliku aktsiisist vabastamine
Riigikogus on menetluses seaduseelnõu, mille kohaselt planeeritakse alates 01.12.2020 kuni 31.12.2022 vabastada aktsiisist tubakavedelik (nikotiiniga ja nikotiinita). Praeguseks on eelnõu parlamendis läbinud vaid esimese lugemise, teise lugemise kuupäev ei ole veel selge.
Jaanuar 2021: Brexit
31. detsembril 2020 lõpeb Brexiti üleminekuperiood. Tänaseks pole EL-i, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi esindajate vahel erikokkulepet veel sõlmitud. Seega tuleb praegu lähtuda sellest, et kaubanduse seisukohast muutub Ühendkuningriik alates 1. jaanuarist 2021. a nn kolmandaks riigiks. Suurbritanniast pärit isikutega muutuvad tehingute puhul maksustamise reeglid (tulumaks, käibemaks, tollimaks). [1] Rohkem võib lugeda sellelt ja sellelt Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.Suurbritannia partneritega koostööd tegevatel ettevõtjatel on viimane aeg end eesootavate muudatustega kurssi viia.
Jaanuar 2021: uued reeglid renditööjõu tulumaksuga maksustamisel
2020. a suvel Riigikogus vastu võetud maksukorralduse seaduse ja tulumaksu seaduse muudatused ei puuduta otseselt Eesti ettevõtteid, kes kasutavad töötajate rentimiseks välisettevõtete teenuseid. Kuna aga muudatused võivad tõsta renditööjõu maksumust ning tihtipeale pöördutakse sellistes küsimustes selguse saamiseks ennekõike just raamatupidajate poole, tasub antud muudatused siinkohal ära mainida.
Vastavalt 1. jaanuaril 2021 jõustuvatele reeglitele on Eesti mitteresidentidest tööandjad või renditööjõu vahendajad, kes rendivad tööjõudu Eesti kasutajatele nii, et töötajad täidavad tellimust Eestis, kohustatud (1) registreerima end Maksu- ja Tolliametis mitteresidendist tööandjana, (2) kandma kõik Eesti kasutajatele rendile antavad töölised töötamise registrisse ja (3) arvestama mitteresidentidest töötajate töötasudelt Eesti tulumaksu alates nende esimesest tööpäevast Eestis.[1]
Nende muudatuste mõte on kõrvaldada anomaalia, mille kohaselt oli Eesti ettevõtetel seni märgatavalt soodsam rentida kolmandatest riikidest (nt Ukrainast) pärit mitteresidentidest töötajaid teise EL liikmesriigi (nt Poola) vahendusettevõtete kaudu kuni pooleks aastaks, kui võtta tööle kohalikke elanikke. Asi on selles, et siiamaani ei kuulunud ülalkirjeldatud mitteresidentidest töötajate töötasud Eestis tulumaksuga maksustamisele, kuna töötajatel polnud Eestis tööandjat ning nad viibisid siin vähem, kui 183 päeva 12 järjestikuse kuu pikkuse perioodi jooksul. Uute reeglite kohaselt loetakse Eesti ettevõtjat, kes renditööjõudu kasutab, maksustamise eesmärgil renditöötajate tööandjaks. Seetõttu kuulub nende palk maksustamisele Eesti tulumaksuga alates esimesest tööpäevast.
Mai 2021: pandeemia vastu võitlemiseks kasutatavate isikukaitsevahendite ja meditsiinitarvete impordi ning müügi ajutiste soodustingimuste ärajätmine?
Kevadel võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse vabastada ajutiselt tolli- ja käibemaksust COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks kasutatavate isikukaitsevahendite ja muude meditsiinitarvete import. Käibemaksust oli vabastatud ka sellise kauba ühendusesisene soetamine ning selle kohalikule käibele kehtestati käibemaksu nullmäär. Soodustingimused kehtisid piiratud kaupadele ja isikutele.[2]
Kohe algusest peale oli teada, et need soodustused on ajutised. Praeguseks on Euroopa Komisjon pikendanud nende kehtivusperioodi juba kaks korda. Vastavalt 28. oktoobril 2020. a tehtud otsusele jäävad soodustingimused kehtima 30. aprillini 2021. a. Kahjuks pole hetkel võimalik üheselt väita, et aprilli lõpuks saavutab maailm pandeemiavastases võitluses lõpliku võidu ning sellest tulenevalt seda perioodi ei pikendata. Praktiline soovitus kõigile ettevõtjatele, kelle jaoks antud teema on aktuaalne – jälgige hoolikalt uudiseid. Euroopa Komisjon on kaks korda otsuse soodustuste kehtivusperioodi pikendamise kohta jätnud viimasele minutile.
Juuli 2021: uued käibemaksualased reeglid
Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, mis hõlmab mitut käibemaksuseaduse muudatust. Ehkki seaduseelnõu on läbinud praeguseks vaid esimese lugemise, on oluline märkida, et kõik selles sisalduvad muudatused tulenevad Euroopa Liidu õigusest, mistõttu on eelnõu peatse vastuvõtmise tõenäosus suur. Väike intriig on samas siiski sees – kui suurem osa menetletavatest seadusemuudatustest peab kindlasti jõustuma 1. juulist 2021, siis ühe muudatuse jõustumisel 1. juulil 2021 on teatud kahtlusi. Nüüd kõigest järjekorras.
MOSS (lihtsustatud käibemaksu deklareerimise ja maksmise süsteem) mõjuala laiendamine
Tänapäeval kehtiv vabatahtlik käibemaksu deklareerimise ja tasumise lihtsustuskord – nn MOSS[3] – on tuttav neile, kes on kunagi olnud seotud elektrooniliste sideteenuste või nn e-teenuste (teenused, mida pakutakse digitaalselt) osutamisega. Eesti ettevõtjad, kes pakuvad sääraseid teenuseid mitte-käibemaksukohustuslastest isikutele (tarbijatele) teistest EL liikmesriikidest, on kohustatud saavutades igas konkreetses riigis teatud käibetaseme, registreeruma end seal käibemaksukohustuslaseks ja maksma käibemaksu vastavalt selles riigis kehtivatele määradele. See toob endaga kaasa märkimisväärse halduskoormuse. Ettevõtjate elu lihtsustamiseks loodi MOSS-erikord. See võimaldab teenusepakkujatel deklareerida ja tasuda käibemaksu teiste EL-i riikide eelarvesse oma riigi maksuhalduri kaudu, st vajaduseta registreerida end maksukohustuslaseks ostjate asukohariikides.
Alates 1. juulist 2020. a võib MOSS-süsteemi kasutada mitte ainult e-teenuste või elektroonilise sideteenuse osutamisel, aga ka kõigi teiste teenuste puhul, (1) mida Eesti ettevõtja (käibemaksukohustuslane) osutab teistest EL-i riikidest isikutele, kes ei ole registreeritud käibemaksukohustuslastena ja (2) mille käibe tekkimise kohaks on teenuse saaja riik. See puudutab ennekõike kinnisvaraga seotud teenuseid (ehitus, hindamine), samuti kultuuri-, kunsti-, hariduse-, spordi- ja meelelahutusvaldkonna teenuseid (etendused, kontserdid, näitused, võistlused jne).
Lisaks saab MOSS-süsteemi kaudu deklareerida ja tasuda käibemaksu nii ühendusesisese kaupade kaugmüügi pealt kui ka kauba võõrandamise tehingute pealt, mis sõlmitakse väljaspool EL-i asuvate müüjate ja EL-ist pärit tarbijate vahel interneti platvormide kaudu (vt allpool).
Seoses lihtsustatud käibemaksu deklareerimise ja tasumise korra ampluaa laienemisega, kaotatakse süsteemi nimes eesliide „M“ – mis tähendab „mini“. Sel moel hakkab alates 1. juulist 2021. a MOSS süsteem kandma nime OSS. OSS-erikorra kasutamine on ka edaspidi vabatahtlik: kui maksumaksja ei soovi taotleda luba lihtsustatud korra kasutamiseks, vaid soovib registreerida end maksukohustuslaseks teistes EL liikmesriikides seoses tekkinud käivetega, on see jätkuvalt võimalik.
Muudatused ühendusesisese kaugmüügi osas
Kaugmüügiga on tegemist siis, kui ühe EL liikmesriigi ettevõtja müüb kaupa tarbijale (st mittemaksukohustuslasele) teisest EL-i riigist ning transpordib kauba ostjale või vähemalt vastutab kauba kohaletoimetamise korraldamise eest. Selliste tehingute käibemaksuga maksustamise üldine ideoloogia seisneb selles, et käibemaks on tarbimismaks – kauba lõpptarbija peab maksma käibemaksu vastavalt tarbimisriigi määrale. Asjakohane on ka neutraalsuse põhimõte, mille kohaselt ei tohi tarbija jaoks olla vahet, kas ta ostab kaupa kohalikust poest või näiteks oma naaberriigi e-poest. Mõlema müügi puhul peab kohalduma ühesugune käibemaksumäär. Nende põhimõtete järgimiseks on vaja, et müüja maksaks käibemaksu kaugmüügi pealt vastavalt nende riikide reeglitele, kus asuvad tema ostjad. Seetõttu nõuavad hetkel kehtivad normid, et niipea kui Eesti ettevõtja kaugmüügi käive jõuab teatud tasemeni (see tase varieerub sõltuvalt riigist vahemikus alates 35 000 kuni 100 000 eurot), peab Eesti müüja registreeruma nendes riikides käibemaksukohustuslaseks ning lisama järgnevatele müükidele vastava riigi käibemaksu.
Praegune kord on praktikas küllalt raskesti rakendatav ning selle tõttu otsustati seda lihtsustada. Alates 1. juulist 2021. a kaotatakse erinevate EL-i riikide praegused individuaalsed registreerimislävendid (35 000 või 100 000 eurot) ja need asendatakse EL-i riikide ühtse 10 000 euro suuruse piirmääraga. Niipea, kui Eesti ettevõtja kaugmüügi käive ületab 10 000 euro taset, tuleb müügiarvetele lisada ja maksta nendelt müükidelt käibemaksu vastavalt EL-i liikmesriikide reeglitele, kus asuvad ostjad. Oluline on märkida, et alates 1. juulist 2021 arvutatakse 10 000 euro piirmäära summaarselt – kõikidesse EL-i riikidesse tehtud müüke arvestatakse koos, mitte iga riigi kohta eraldi, nagu see on seni olnud. Samuti on tähtis välja tuua, et need ettevõtjad, kes tegelevad nii kaupade kaugmüügi kui ka e-teenuste pakkumisega, võivad 10 000-eurose käibe piirmäära saavutada üsna kiiresti. Asi on selles, et planeeritavate muudatuste kohaselt arvutatakse kaupade kaugmüügi ja e-teenuste käivet koos.
Nagu eelnevalt mainitud, on ühendusesisese kaugmüügiga seonduvat maksukohustust võimalik soovi korral täita OSS-erikorra kaudu.
Väljaspool EL-i asuvate müüjate kaupade müümine EL-i tarbijatele interneti platvormide vahendusel
Eesti Rahandusministeeriumi andmetel ei ole meie riigis ettevõtjaid, kes haldaks internetipõhiseid kauplemiskohti (interneti platvorme), mis võimaldaks väljaspool EL-i asuvatel müüjatel võõrandada EL-i tarbijatele kaupa. Kui Eestis antud ettevõtteid eksisteeriks, tuleks interneti müügiplatvormide operaatoritel valmistuda selleks, et alates 1. juulist 2021 tuleb neil platvormide kaudu sõlmitud tehingutelt käibemaksu koguda ja maksta.
Kui Eesti platvormidel müüdavad kaubad peaksid asuma müügi hetkel EL-s, siis platvormioperaatoril oleks võimalik täita oma käibemaksukohustusi OSS-süsteemi kaudu. Nende kaupade puhul, mida ei ole veel EL-i imporditud, oleks võimalik kasutada sarnast käibemaksu deklareerimise ja maksmise korda – IOSS[4].
Import
1. juulist 2021 kaotatakse käibemaksuvabastus kuni 22 euro väärtuses kaubasaadetiste impordile. See tähendab, et kõikidest kolmandate riikide (Hiina, USA jne) veebipoodidest tehtud tellimused muutuvad 20% kallimaks ning ka väikese väärtusega saadetiste puhul tuleb teostada tolliformaalsusi, olgugi et lihtsustatud kujul.
Tolliformaalsuste täitmiseks kuluva aja lühendamiseks ning postioperaatorite ja kullerteenuse osutajate koormuse vähendamiseks otsustati kehtestada lihtsustatud käibemaksu deklareerimise ja tasumise kord (imporditud kauba erikord). Erikord hakkab kehtima kuni 150-euroste tellimuste puhul ning selle kasutamine on postioperaatorite ja kullerteenuse osutajate jaoks vabatahtlik. Uute reeglite järgi võivad postioperaatorid ja kullerid, kellel on tolliagentuuri tegevusluba, esitada kohe tollideklaratsioon ja toimetada kaup vabastatud tollideklaratsioonide alusel klientidele. Kauba saajale üleandmisel kogub postioperaator või kullerteenuse osutaja saajalt importkäibemaksu, seejärel kannab raha riigieelarvesse, seda ühe korraga kuu aja jooksul kõikide esitatud tollideklaratsioonide andemete põhjal. Selleks koostab Maksu- ja Tolliamet iga kuu esimeseks kuupäevaks eelmisel kuul esitatud tollideklaratsioonide koondaruande. Käibemaks tuleb ära maksta kuu 16. kuupäeval.
Lootusetud nõuded
Riigikogus arutamisel oleva seaduseelnõu viimane temaatiline plokk on ehk kõige huvitavam, kuna seal sisalduv muudatus puudutab absoluutselt kõiki Eesti ettevõtjaid. See plokk räägib võimalusest vähendada oma käibemaksukohustust n-ö lootusetuks muutunud nõude arvelt – st olukorras, kus ettevõtja on lähetanud ostjale kaupa või osutanud teenust, deklareerinud selle käibe, maksnud ära käibemaksu, kuid hiljem on selgunud, et ostja arvet (osaliselt) ei maksa, kusjuures müüjal puudub alus kreeditarve koostamiseks.
Täna Eestis kehtivate reeglite järgi jääb sellise tehingu pealt makstud käibemaks müüja kuluks. Tulenevalt EL käibemaksudirektiivis fikseeritud käibemaksu toimimise põhimõtetest, mida on kinnitanud ka Euroopa Liidu Kohus, ei või liikmesriigid oma riigisiseste seadustega täielikult välistada võimalust kirjeldatud situatsioonides käibemaksukohustust vähendada. Eesti on seni neid põhimõtteid ignoreerinud.
Eelmisel aastal prooviti olukorda parandada, kuid kahjuks katse tasemele see jäigi – muudatus, mis puudutas käibemaksukohustuse vähendamist lootusetuks tunnistatud nõuete osas, võeti seaduseelnõust maha juba valitsuse kooskõlastusringi faasis. Põhjus seisnes selles, et eelnõu vastuvõtmine oleks endaga kaasa toonud lisakulutusi riigieelarves, mida valitsus ei soovinud. Võib eeldada, et sellel aastal meeldib lisakulutuste kavandamine eelarvesse meie parlamendi saadikutele veelgi vähem. Rahandusministeerium on juba saatnud Riigikogule ettepaneku lükata antud muudatuse jõustumine edasi 1. jaanuarini 2022. Arvestades asjaolusid kiidab parlament suure tõenäosusega selle ettepaneku heaks.
Viidatud põhjusel ei käsitleta selles artiklis detailselt nimetatud käibemaksusoodustuse saamise tingimusi. Neil maksumaksjatel, kelle jaoks on soodustuse jõustumise edasilükkamise küsimus aga päevakajaline, tasub ehk pidada nõu juristidega ning uurida, millised võimalused neil oleks juba täna olukorda enda kasuks pöörata.
September 2021: II pensionisamba reform muutub aktuaalseks
Novembri alguses pärast pikaajalist vaidlust Riigikohtus jõustub seadus, mille sisuks on kohustusliku kogumispensioni reform. Eesti raamatupidajate vaatenurgast on oluline teada, et vastavalt parlamendi poolt heaks kiidetud reformile, hakkab inimestel oluliselt rohkem olema valikuvabadust: need, kelle jaoks oli raha kogumine selles skeemis kohustuslik, võivad nüüd sellest üldse loobuda; need aga, kes juba koguvad raha, võivad protsessi peatada või lahkuda süsteemist täielikult, võttes kogutud summa välja. Iga inimese staatus, kas töötasult on vaja pidada igakuiselt kinni 2% kogumispensioni makset või mitte, võib muutuda kolm korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. See tähendab, et tööandjal tuleb üle kontrollida kõikide töötajate andmed detsembris, aprillis ja augustis. Esmakordselt tuleb seda teha 2021. aasta augustis.
Loodan, et antud ülevaade aitab teil ette valmistuda tulevasteks muudatusteks maksuseadustes. Loomulikult seni kuni kõik ülaltoodud muudatused pole parlamendis lõplikult vastu võetud ning president ei ole neid välja kuulutanud, ei saa olla täiesti kindel nende muudatuste jõustumises. Jälgige uudiseid! Selle kalendriaasta lõpp tõotab tulla taaskord huvitav.
[1] Lisateave on kättesaadav Maksu- ja Tolliameti lehel.
[2] Täpsemalt saab lugeda juhendist soodustuste kohaldamise kohta, mis on kättesaadav Maksu- ja Tolliameti lehelt.
[3] MOSS on lühend inglise keelsest väljendist Mini One Stop Shop („ühe akna“ minisüsteem, mille kaudu on võimalik tasuda makse erinevate EL-i riikide pädevatele asutustele oma koduriigi maksuameti kaudu – st „ühe akna“ kaudu). Lisa saab lugeda Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.
[4] Import One Stop Shop.