• Töötushüvitiste süsteem muutus paindlikumaks
• Saksamaa ja Iirimaa langetasid ajutiselt käibemaksumäära
• Diginomaadi viisa
• Kokkuvõtted kohtulahenditest

Head lugemist!

Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus suurenevad

1. augustil suurenes töötuse esimese 100 päeva eest makstav töötuskindlustushüvitis 60%ni eelnevast sissetulekust. Seni oli vastav määr olnud 50%. Alates 101. päevast langeb hüvitise määr 40%ni.
Järgmise aasta 1. jaanuaril tõstetakse ka töötutoetuse alammäära. Kehtiva korra järgi ei või töötutoetuse 31-kordne päevamäär olla väiksem kui eelmise aasta kuu töötasu alammäärast 35%. Edaspidi peab töötutoetus olema eelmise aasta töötasu alammäärast vähemalt 50%.

Ajutine töötamine

1. septembril jõustusid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) ning töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) muudatused, mis kasvatavad töötushüvitiste süsteemi paindlikkust ja pakuvad töötutele suuremat sotsiaalset kaitset.
TTTSi lisati võimalus töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni kaheksal päeval kuus ning saada selle eest kuni 233,60 euro suurust tasu, s.o kuni 40% kuu töötasu alammäärast. Taolisi tööampse võib teha kahe aasta jooksul kõige rohkem 12 kuul.
Ajutist töötamist ei arvestata töötuskindlustusstaaži hulka ning see ei anna õigust saada töötuskindlustushüvitist. Töötu on kohustatud viivitamata teavitama töötukassat ajutisest töötamisest.

Õigus töötuskindlustushüvitisele

Töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi muudeti paindlikumaks. Inimesele, kes on pärast töötuna arveloleku lõpetamist ja lühiajalist töötamist uuesti töötuks jäänud, jätkatakse töötuskindlustushüvitise maksmist, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.
TTTSi ning TKindlSi muutmise seaduse eelnõu menetlusprotsessiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com 

2020. aasta 1. juulist 31. detsembrini kehtib Saksamaal ajutiselt madalam käibemaks. Käibemaksu tavamäär (19%) langetati 16%-le ning madalam määr (7%) 5%-le.
Iirimaa langetas käibemaksu tavamäära seniselt 23%-lt 21%-le 1. septembrist kuni järgmise aasta 28. veebruarini. Madalamat (13,5%) maksumäära ei muudetud.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com

1. augustil jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, millega võimaldatakse Eestis nn diginomaadi viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Eesti on maailmas üks esimesi riike, mis pakub diginomaadidele viisat kaugtöö eesmärgil.
Diginomaadideks nimetatakse inimesi, kes töötavad veebipõhiselt ja reisivad samal ajal erinevates riikides ringi. Põhilisteks valdkondadeks on näiteks IT, rahandus ja turundus.
Kuigi diginomaadi tegevus sarnaneb olemuslikult turismiga, on siiski tegu välisriigis mõne ettevõtte kasuks töötamisega. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui ka pikaajaline ning selle taotlemisel kehtivad viisa andmise üldised tingimused. Eestis hakati viisataotlusi vastu võtma 1. augustil ning viisa pikkus on kuni üks aasta.  Kaugtöö tegemiseks võib viisa anda välismaalasele, kelle tööandja on välisriigis registreeritud ettevõte või kes on ise mõne välisriigis registreeritud ettevõtte partner. Samuti võivad viisat taotleda vabakutselised.
Viisa taotlemisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et diginomaad saab Eestisse kaugtöö tegemiseks tulla üksnes usaldusväärse vahendaja kutsel, kes vastutab diginomaadi eest Eestis oleku ajal. Sellise vahendaja peab valdkonna eest vastutav minister olema tunnistanud usaldusväärseks äriühinguks, kes hindab välismaalase vastavust asukohast sõltumatu töötaja määratlusele. Alternatiivselt võib välismaalase vastavust viisa andmise eeltingimustele kontrollida haldusorgan - Siseministeeriumi juurde moodustatud eksperdikomisjon. 
Ühelgi diginomaadil ei ole vaikimisi õigust viisat saada ja nende tausta kontrollitakse sama hoolsalt kui teiste viisataotlejate puhul. Lisaks peab arvestama asjaoluga, et diginomaadidele on seatud igakuise sissetuleku alammäär, et oleks kindel, et nad saavad siin hakkama. Viisataotleja peab tõendama oma viimase kuue kuu sissetulekut. Praegu on igakuise sissetuleku alammäär 3504 eurot.
Uuenenud välismaalaste seadusega reguleeriti küll diginomaadide töötamist Eestis viisa alusel, kuid neile ei tehtud maksuerandeid. Seega rakenduvad diginomaadide tulu maksustamisele üldreeglid.
Eesti diginomaadi viisa on saanud välismaalaste seas palju tähelepanu ja heakskiitu, kuid esimese nädalaga laekus meedia teatel vaid kaks diginomaadi viisa taotlust, mille esitasid USA kodanikud. Diginomaadi viisa taotlemiseks peab minema kohale Eesti saatkonda või Politsei- ja Piirivalveameti teeninduspunkti. Praegusel ajal kehtivad aga mitmed reisipiirangud, mistõttu on üsna tõenäoline, et kõik viisast huvitatud ei ole saatkonda veel jõudnud.

Lisainfo: maksunõustaja Olga Lavrova, olavrova@kpmg.com

Palgaväljamaksete ebaõige vormistamine päevarahana

Ringkonnakohus analüüsis olukorda, kus ettevõtte juhatuse liige esitas tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD) teadlikult ebaõigeid andmeid, kajastades osa töötajatele tehtud väljamaksetest alusetult päevarahana.
Ringkonnakohus leidis, et vormistatud töölepingud olid oluliste puudustega, kuna töölepingutes välja toodud töö asukoht Eestis oli vale ja tegelikkuses töötasid töötajad välisriigis. Ringkonnakohus toetus otsuses riigikohtu praktikale ning kinnitas, et kuna töölähetust ei tuvastatud, tuleb päevarahana tehtud väljamakseid käsitada palgatuluna.
Ringkonnakohus analüüsis veel Maksu- ja Tolliameti vastutusotsust juhatuse liikme kohta. Selline otsus tehti, sest esialgu ei suudetud maksuvõlga äriühingult kätte saada, ja selle alusel vastutas ettevõtte ebaõige tegevuse eest juhatuse liige. Kuna kohtupraktika järgi saab rikkumiseks, mis toob kaasa vastutusotsuse tegemise, üldjuhul pidada üksnes maksukorraldusseaduse (MKS) § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuste rikkumist ehk MKSis ja maksuseadustes sätestatud kohustusi, siis leidis ringkonnakohus, et vastutusotsuse tegemiseks MKSi § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuste rikkumise tõttu on oluline hinnata süü vormi ja tahtlust.
Ringkonnakohtu seisukoht oli, et vastutusotsuse tegemine oli õiguspärane, sest juhatuse liige tegi äriühingu pangakontolt töötajatele väljamakseid suuremas summas, kui töötajad oleksid TSDde järgi pidanud kätte saama. Ringkonnakohus kinnitas, et juhatuse liikme tahtlus selles küsimuses on põhjendatud sellega, et maksudeklaratsioonidel valeandmete esitamine saab oma iseloomult olla vaid tahtlik tegu.

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com

2020. aasta 28. augusti otsuses analüüsis riigikohus huvitavat n-ö kolmnurksuhet, mille raames tehtud tehingud võimaldasid äriühingul vähendada oma tulumaksukohustust.
Vaidluse lähtekohaks oli see, et AS East-West Consulting oli andnud oma juhatuse liikmele 600 000 eurot laenu. Seda laenu pidas Maksu- ja Tolliamet (MTA) ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ning nõudis äriühingult selle pealt tulumaksu tasumist. Juhatuse liikmel oli aga õnnestunud omandada soodsatel tingimusel kolmandalt isikult nõue AS East-West Consultingu vastu ning tasaarveldada see nõue oma laenuvõlaga äriühingu ees.

Seega pidi AS East-West Consultingu ettevõtlusega mitteseotud väljamakse suurus vähenema juhatuse liikme poolt omandatud nõude võrra ning järelikult pidi vastavalt vähenema ka äriühingu tulumaksukohustus. MTA aga ei nõustunud sellega, et äriühingu laenunõuet juhatuse liikme vastu võib lugeda vähendatuks juhatuse liikme poolt kolmandalt isikult omandatud nõude (89 677,21 euro) võrra. MTA nägemuse järgi võis laenunõuet lugeda vähendatuks üksnes selle summa võrra, mille juhatuse liige tasus päriselt kolmandale isikule nõude omandamisel (25 000 eurot). MTA leidis, et juhatuse liikme ja kolmanda isiku vahel sõlmitud 89 677,21 euro suuruse nõude loovutamise tehing oli näilik ehk sisuliselt ei olnud tegemist nõude soetamisega eraisikuna, vaid tegelikult soetas äriühing nõude, mis oli tema enda vastu. Nõude omandamise eesmärk oli vähendada juhatuse liikme kohustust tema valduses oleva äriühingu vastu.
Riigikohus kordas üle juba varem väljendatud põhimõtted tehingu näilikkuse kindlakstegemise metoodika kohta ning asus seisukohale, et praegusel juhul näiliku tehinguga tegemist ei ole. Riigikohus möönis, et juhatuse liikme jaoks oli tehing ilmselgelt soodne, ning märkis, et lisahüve, mille AS East-West Consulting sai hiljem juhatuse liikme ja kolmanda isiku vahelisest tehingust, ei mõjuta juhatuse liikme ja kolmanda isiku vahelise nõude võõrandamise kehtivust.
Samuti ütles riigikohus, et MTA ei ole suutnud teda veenda, et selle juhtumi puhul esineksid asjaolud, mis viitaksid maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgile. Riigikohus kordas oma varasemat seisukohta, et aus maksumaksja ei pea valima endale ebasoodsat käitumisviisi: keegi ei pea jätma õiguspärast tehingut tegemata üksnes seetõttu, et tehing võib vähendada tema või temaga seotud juriidilise isiku maksukohustust.

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Olga Lavrova, olavrova@kpmg.com