• Maksu- ja Tolliameti eriolukorra meetmed
• Eesti Töötukassa pakub tööturuteenust
• Riik hüvitab haiguspäevad
• Spordiseaduse muutmise seadus
• Ülevaated kohtulahenditest

Ajutise likviidsuskriisi leevendamiseks peatas Maksu- ja Tolliamet eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise. Intressivabastus kehtib kaks kuud, 1. märtsist 1. maini. Juhime tähelepanu asjaolule, et intressivabastus tähendab praegusel juhul seda, et intressi ei arvestata nende kahe kuu jooksul, mitte sel perioodil tekkinud maksuvõlgade eest.

Valitsuse otsusel maksab töötukassa ajavahemikku märtsist maini jääva kahe kuu eest toetust igale tööandjale, kes täidab järgnevast kolmest tingimusest kaks:

1) tööandja käive või selle puudumisel tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuu käibe või tuluga;
2) tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses vähemalt 30%-le töötajatest anda ja tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37;
3) töölepingu seaduse § 37 alusel on tööandja vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.

Toetust makstakse viimase 12 kuu põhjal töötaja keskmisest töötasust kuni 70%, kuid mitte üle 1000 euro ühe kuu kohta. Toetuse saamise eeldus on, et tööandja panustab töötajale makstava töötasuna vähemalt 150 eurot (brutosumma).

Madalapalgaliste töötajate puhul tagab töötukassa, et koos tööandja panusega saaks töötaja vähemalt töölepingus kokkulepitud tööajale vastava töötasu alammäära, mille valitsus on kehtestanud.

Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud.
Täpsed juhised avaldab töötukassa enda kodulehel. Taotlusi saab esitada vaid tööandja ning märtsis taotlusi vastu veel ei võeta.

Täiendavat infot saab siit.

Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede eest. Lisaks loodi patsiendiportaalis digilugu.ee võimalus, et haigestunud või hoolduslehte vajav töötaja saaks endale ise avada haigus- või hoolduslehe.

Riik tasus FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla.

• Rahandusministeerium plaanib alandada maksuvõlalt arvestatava intressi määra 0,03%-ni päevas ning anda maksuhaldurile õiguse vähendada intressimäära vajaduse korral nullini.
• Kaalutakse kohustusliku kogumispensioni sissemaksete peatamist.

1. märtsil jõustusid spordiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, millega korrastati senist stipendiumite maksmise süsteemi. Varem maksti maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega oldi töösuhtes, mistõttu jäid riiklikud maksud maksmata ning sportlastel puudusid sotsiaalsed garantiid.

Selleks, et vältida vaidlusi ja stipendiumite maksmise kuritarvitamist, kehtestati sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse kohta eriregulatsioon. Määrati kindlaks sporditegevusega seotud stipendiumi piirmäär, mille järgi võib ühes kalendriaastas maksta stipendiumi töötasu 12-kordse alammäära ulatuses. Stipendiumile piirmäära kehtestamine tõi kaasa kohustuse sõlmida sportlasega tööleping või muu võlaõiguslik leping. Sportlasega võib sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks selle pikendamise võimalusega.

Sportlasele, kellel on spordiorganisatsiooni või -kooliga sõlmitud leping, on nüüd võimalik ühes kuus maksta maksuvaba sportlasetoetust (uus toetuse liik) töötasu kahekordse alammäära ulatuses. Stipendiumi sellises olukorras maksta ei tohi. Kui kalendriaastas on makstud stipendiumi ja sportlasega sõlmitakse leping, siis ei tohi stipendiumi ja toetuse aastane summa kokku ületada töötasu 24-kordset alammäära.

Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse menetlemisega saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com

Eesti Vabariigi ja Guernsey vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping on välja kuulutatud ja avaldatud Riigiteatajas. Leping järgib üldjoontes Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud tüüplepingut.

Leping jõustub selle jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta edastatava hilisema teate kuupäeval. Lepingut kohaldatakse lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutavate maksude suhtes.

Lisainfo: maksunõustaja Mikk Tereping, mtereping@kpmg.com

Tehingu juriidilise vormi vastavus tegelikule majanduslikule sisule

Hiljuti käsitles Riigikohus taas teenuselepingute klassifitseerimist näilikeks tehinguteks.

Äriühing oli sõlminud juhatuse liikmetega seotud ettevõtetega teenuselepingud ning lisaks kahe ettevõttega käsundus- ja töövõtulepingu teenuse osutamiseks. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas aga maksuotsusega ettevõtet tasuma nende lepingute alusel välja makstud summade pealt makse nagu töötasu pealt. Täpsemalt oli MTA hinnangul viie alltöövõtjaga sõlmitud lepingute puhul tegemist näilike tehingutega, mille abil saavutati sisule mittevastava juriidilise vormi kaudu maksueelis ja hoiti kõrvale tööjõumaksude tasumisest.

Kohus ei nõustunud maksuhalduri seisukohaga, et tegemist oli näilike tehingutega. Kohus lisas, et ettevõtlusvabaduse kasutamisel on majandustegevuses maksunduslike kaalutlustega arvestamine lubatav ega tähenda, et neist kantud tehing oleks automaatselt näilik. Samas tõdes kohus, et majanduslike kaalutluste tõttu ei ole lubatud anda tehingule majandusliku sisuga võrreldes moonutatud juriidilist vormi.

Kohus oli seisukohal, et asjaolud viitavad maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingutele, maksueelis seisnes tööjõumaksudelt säästmises ning teenust osutanud füüsiliste isikute majanduslik huvi oli rahaliste vahendite kogumine oma äriühingutesse. Kokkuvõttes leidis kohus, et väljamaksed olid majanduslikus mõttes füüsiliste isikute palgatulu ning need tuleb lugeda väljamakse tegija ehk äriühingu kuluks, mida maksustatakse tööjõumaksudega.

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Ave Rego, averego@kpmg.com

Fiktiivne töösuhe

Riigikohus analüüsis väidetava töösuhte olemasolu, tööjõumaksude arvestamist, deklareerimist ja tasumist ning töötamise registri (TÖR) andmete õigsust. Maksu- ja Tolliameti (MTA) seisukoht oli, et äriühing esitas teadlikult tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil (TSD) valeandmeid, kuna reaalselt väljamakset töötajale ei tehtud ning väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumakse riigieelarvesse ei tasutud.

Lisaks oli töötaja poolt töö tegemine tõendamata ning TÖR-i tehtud kanne oli vastuolus lepingu sõlmimise kuupäevaga. Kui palgamakseid ei olnud päriselt tehtud, ei olnud äriühingul õigust deklareerida ka tööjõumakse. Peale selle ei olnud korrektne töötamise kohta vormistatud registrikanne TÖR-is. MTA koostas äriühingule maksuotsuse, millega vähendati TSD-l deklareeritud tööjõumaksude summat ning tühistati TÖR-i kanne.

Riigikohtu halduskolleegium leidis, et tegemist on poolte näiliku lepinguga ning töötaja ei teinud kokkulepitud tööd ega saanud selle eest tasu, mistõttu oli TSD-l tööjõumaksude deklareerimine põhjendamatu. Samuti oli kohtu hinnangul põhjendatud see, et MTA kustutas TÖR-i kande, sest töösuhet ei olnud.

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com

Varjatud üleminek

Kohtuasjas nr 3-18-2139/31 rahuldas Tallinna Ringkonnakohus Adelan KVH OÜ apellatsioonikaebuse, millega tühistati Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuotsus.

Kohus leidis, et MTA maksuotsuse õiguslik ja faktiline alus ei olnud piisavalt selge. Maksuotsuse põhjenduste järgi oli RÕ Tehas OÜ (kaebajaga seotud ettevõtte, edaspidi Õlletehas) arvel kajastatud õlletootmisseadmete müük Adelan KVH OÜ-le näilik tehing, millega varjati Õlletehase ettevõtte üleminekut kaebajale. MTA arvates soetas Adelan KVH OÜ olukorras, kus Õlletehasel tekkis maksuvõlg, viimase põhivara. Väidetavalt sai Adelan KVH OÜ seadmeid ostes endale Õlletehase õlletootmisüksuse (kaebaja asutas Õlletehase majandustegevuse jätkamiseks uue äriühingu Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ (edaspidi Kaubandus)). Tehing andis kaebajale väidetavalt maksueelise alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise näol. MTA põhjenduste järgi ei tekkinud ettevõtte üleminekust käivet ja seetõttu polnud kaebajal õigust Õlletehase seadmete ostu puhul sisendkäibemaksu maha arvata. Lisaks väitis MTA, et kaebaja oli ettevõtte ülemineku tõttu solidaarselt vastutav Õlletehase maksuvõla eest.

Kohus oli seisukohal, et maksuhaldur ei olnud maksuotsuses selgelt määratlenud, milline varakogum moodustas Õlletehase ettevõtte. Kohtu hinnangul oli kaebaja poolt tehinguga soetatud tootmisseadmetel Õlletehase majandustegevuse jätkamisel iseenesest oluline tähtsus – nendeta ei oleks saanud õlletootmist jätkata –, kuid puudus alus järelduseks, et Õlletehase identiteeti kandsidki üksnes või peamiselt tootmisseadmed. Kohus ei nõustunud seega maksuhalduri arvamusega, et Õlletehase ettevõtte (või selle osa) kaebajale ülemineku väitmiseks oleks piisanud ka üksnes tootmisseadmete üleminekust.

Kohus kinnitas, et kaebaja ja Kaubanduse vaheliste suhete hindamise õiguslikuks aluseks ei saanud olla maksuotsuses viidatud maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4, sest see säte kohaldub ainult näilikele ja seetõttu tühistele tehingutele. Näiline on tehing, milles kokkulepitud tagajärgi pooled tegelikult ei soovi, st nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei loe end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega. Seega eeldanuks MKS § 83 lg 4 kohaldamine kaebaja ja Kaubanduse vaheliste tehingute ümber hindamist, mida maksuotsuses tehtud ei oldud. Maksuhaldur hindas selgesõnaliselt ümber üksnes Õlletehase ja kaebaja vahelise müügitehingu.

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja, moja@kpmg.com