Eesti Maksumaksjate Liidu tellimusel valminud KPMG uuringu peamised järeldused:

• Peamiselt käiakse Läti piirilt ostmas õlut ja viina
• Kantar EMOR-i küsitlus: kui viina hinnavahe on alla 1 euro ja õllekohvril alla 2 euro, siis 90% ostjatest enam Lätti ei sõidaks
• Jaeketid on valmis rakendama madalamat juurdehindlust, kui aktsiisimäär võimaldaks pakkuda piirikaubandust tagasipööravat hinda
• 2020. aastal õlle ja kange alkoholi aktsiisi langetamise positiivne mõju riigieelarvele oleks 101 miljonit eurot

 

Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise sõnul ennustas liit juba 2015. aastal, et drastiliste maksutõusudega luuakse kasvupinnas suuremahulisele piirikaubandusele ja see omakorda lööb valusalt eelarvetuludele. 

“Algul eitamistaktika valinud poliitikud on praeguseks eelarvetulude mitmekümnete miljonite eurode alalaekumise valguses küll oma eksimust möönnud, kuid väidavad, et piirikaubandust enam kaotada ei saa,” lausus Lehis. “Kuna algselt võimatuks peetud piirikaubandus võttis tänased mastaabid sisuliselt kolme kuuga, küsisime ekspertidelt – kas tõesti on maksuraha liikumine Lätti tagasipöördumatu või annab tehtut siiski ka parandada.”

Maksumaksjate Liidu tellimusel analüüsis KPMG seda, mis tooteid Lätist põhiliselt ostetakse, mis on tarbijate jaoks ostuhuvi kaotav hinnavahe ning kas jaeketid oleksid valmis piiri taha kadunud müügikäibe naasmise eesmärgil rakendama madalamat juurdehindlust. “

Ostjate ja Eesti suurimate jaekettide sisendit vajasime mudelprognoosiks, mille alusel hinnata – kas ja milliste aktsiisimääradega oleks piirikaubandus tagasi pööratav ning mis mõju see omaks Eesti riigi maksutuludele,” kirjeldas KPMG Balticsi nõustamisosakonna juht Hanno Lindpere. 

Tarbijate ostueelistuste ja –motiivide selgitamiseks küsitles uuringufirma Kantar EMOR augustis 511 Valkas ja Ainažis piirikaupluses ostu sooritanud inimest. “Üsnagi oodatult osutusid populaarseimateks kaupadeks õlu, viin ja muu kange alkohol – ligi neli viiendikku (79%) ostjatest soetas õlut ning sisuliselt võrdselt 45-46 protsendi inimeste ostukorvis oli viin ja mõni muu kange alkohoolne jook,” kirjeldas Lindpere küsitlustulemusi. 

Lindpere sõnul kinnitas 81 protsenti vastanutest, et nad piiraks sisseoste naaberriigist, kui Eestis oleks hinnad praegusest odavamad. “Lõviosa ehk 90 protsenti inimestest loobuks alkoholi ostureisist, kui õllekohvri ja kangete alkohoolsete jookide puhul oleks Eestis hinnavahe Lätiga 1-2 eurot,” viitas Lindpere kriitilisele piirile, mis pööraks piirikaubanduse sisuliselt tagasi. 

Üheks piiripoodide madalama hinna komponendiks on suure aktsiisierinevuse kõrval ka vaid ühele kaubagrupile keskendunud poodides rakenduv madalam juurdehindlusmäär. Seetõttu uuris KPMG Eesti jaekettidelt, kas nad oleksid hinnaerinevust minimeeriva maksumäära korral valmis rakendama piiripoodidega võrreldavat juurdehindlust. 

“Nii Eesti suuremate jaekettide kui ka lähikauplusi koondavate poekettide kinnitusel on nad valmis rakendama võtmetoodete puhul madalat juurdehindlust, suurusjärgus viieprotsendilist, kui selle tulemusel naaseks piirikaubanduse müügikäibed Eestisse. Tänased aktsiisimäärad Läti hindadega konkureerimist ei võimalda,” osutas KPMG Balticsi nõustamisvaldkonna juht.

KPMG analüüsi kohaselt ei ole peamine piirikaubanduse tegur siiski kaubanduse juurdehindlus, vaid müüdavaimate toodete – õlle ja viina – hinna viimine Lätiga konkureerivale tasemele – seda oleks võimalik teha vaid aktsiise alandades.

“Kui aktsiise langetada 2020. aastal nii, et hinnaerinevused Lätis müüdavate toodetega jääksid vahemikku kuni 2 eurot õllekohvri ja alla ühe euro 0,5-liitrise viinapudeli pealt, siis looks see eelduse piirikaubanduse tagasipööramiseks ja seeläbi ka eelarvetulude tõusuks,” lausus Lindpere. “Aktsiisi näol kajastuks see mudelprognoosi kohaselt suurusjärgus 69 miljonit eurot, millele lisanduv käibemaksulaekumine on 32 miljonit eurot.”

Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise sõnul osutab KPMG analüüs selgelt, et nii nagu riik suutis mõtlematute maksuotsustega sisuliselt kolme-nelja kuuga suunata Eesti inimesi massiliselt Läti piirile alkoholiostude järele, on samuti võimalik toonast eksimust parandada aktsiisimäärasid taas mõistlikule tasemele tuues. 

“Üheltpoolt kaoks Eesti inimestel motivatsioon sõita osturetkele lõunapiirile, kuid teisalt naasevad ka meie põhjanaabrid siia ostusid tegema, mis tervikuna tähendaks maksutuluna sajamiljonilist täiendavat eelarvelaekumist,” võttis Lehis uuringutulemused kokku. “Loodetavasti on valitsusel ja poliitikutel julgust nüüd lisaks oma valeotsuste tunnistamisele läheneda probleemile ratsionaalselt ning see ka lahendada.”

___________

Lisainfo:
Hanno Lindpere
e-mail: hlindpere@kpmg.com
KPMG Baltics

Kristen Teder
e-mail: kristen@maksumaksjad.ee 
Eesti Maksumaksjate Liit