Eestis nõustamisettevõtete käive on täna SKP-ga võrreldes suurusjärgu võrra väiksem kui Taanis, Rootsis, Soomes või Norras. Kuigi mitte olematu, kuid võiks olla oluliselt suurem. Põhjamaad omakorda on sama suurusjärgu võrra väiksemad suurtest riikidest; st USA, UK ja Saksamaa. Lisaks on Põhjamaade kliendid nõustajate osas olulisemalt kriitilisemad muust maailmast. Põhjuseid on erinevaid, kuid kõige olulisem neist sageli mastaap. Ka Põhjamaade ettevõtted on globaalsel maastikul väikesed ning konsultantide põhileib komplekssus peenike.

Üks võimalus konsultatsiooniteenuste käivet tõsta on luua Eestisse nõustamisalane kõrge lisandväärtusega kompetentsikeskus, mis teenindaks nii Eesti kliente kui ka rikkamaid turge. Selline keskus looks kapitali sissevoo, koondaks oma ala spetsialistid üheks tugevaks partneriks ettevõtele ning tooks kasu kogu sektorile. 

Täna loodava kompetentsikeskuse suunitlus on andmeanalüütika-alane, pakkudes klientidele oskusteavet kasutada ettevõtte ja avaliku sektori raames ära massandmeid. Näiteks oleme võimelised üles ehitama reaalajas riskide hindamise süsteemi, mis oleks võinud päästa Danske Panga rahapesuskandaalist, andes koheselt rahapesuriskiga seonduvaid signaale. 

Teiseks näiteks võib tuua kasu kaupmeestele. Meil ehitatakse jätkuvalt juurde suuri kaubanduskeskuseid, mis tekitavad jaekaupmeestes kartuse, et nad ei suuda end enam pikemas perspektiivis kasumis hoida. Siingi tuleb appi andmeanalüütika, mis pakub reaalajas erinevaid analüüse, näiteks millal on poes õige hetk teha allahindlusi, et saada maksimaalne kasum. See info on tegelikult juba täna olemas, aga seda ei kasutata, sest selleks on vaja spetsiifilisi oskusi alates andmetöötlusest kuni tarbijate käitumise ja kaupmeeste ärifilosoofia tundmiseni. Meie töö ongi pakkuda klientidele õigeid tööriistu kasumi kasvatamiseks. 

Kompetentsikeskusest on loomulikult kasu ka riigile ja meie elanikele, sest hulk vajaminevaid eksperte, kelle teadmisi kasutada, on juba täna Eestis olemas. Aga nad ei pea eralase töö tegemiseks siit ära kolima, vaid saavad töötada koduses Eestis maailma suurimate organisatsioonidega luues rohkem lisandväärtust. See omakorda võimaldab senisest paremini teenindada ka Eesti kliente.

Nõustaja aitab probleemi vaadata kõrvaltvaataja pilguga

Milleks nõustajaid on vaja, pole asjakohane küsimus. Küsimus on, mida nõustajad teevad ja kuidas neist võimalikult suurt kasu saada? KPMG aitab ettevõtetel lahendada sisuliselt kahesuguseid probleeme: efektiivsuse- ja mastaabiprobleeme. Sageli mõtlevad ettevõtjad, et siseneme uude riiki ja teeme seda hästi tõhusalt. Aga kuidas see siis päriselt käib? Siin tulebki appi nõustaja, kellel on kogemusi ning kes aitab ettevõttel jääda iseendaks, ilma et liigne aktiivsus ühes suunas (näiteks soov laieneda) tapaks tema innovatsiooni. Eesti kontekstis pole probleemiks mitte ettevõtte efektiivsus, vaid oskus panna kapital tööle, seda rakendada ning oma firmaga välisturule jõuda.

Siin võib võrdluseks tuua Soome – enne teist maailmasõda olid Eesti ja Soome majandus samal tasemel. Aga kuidas Soome nii kiiresti meil eest ära läks? On erinevaid teooriaid, aga üheks põhjuseks oli neil kindlasti suur ühiskondlik surve midagi koos ära teha. Ja muidugi Rootsi kapital, mida Soome investeeriti. Täna kulutavad Soome suured ettevõtted nõustamisele miljoneid, et selle abil võita kümneid miljoneid. Eestis sellise mastaabiga ettevõtteid kahjuks ei leia. 

Nõustajate ülesanne on liikuda koos ettevõtetega ja muuta neid paremaks, aidata neil tööle panna kapitali või oskusteavet. Soome näitele viidates on tegemist ka veidi missiooniküsimusega. Lihtne on öelda, et minge uutele turgudele ja kasvatage kapitali. Aga kuidas? Uuringu järgi maksab ühe uue joogi edukas turuletoomine Inglismaal üks naelsterling per inglane. See summa on parasjagu nii suur, et tekib küsimus, kuidas üldse saab nii väikesest riigist keegi nii suurele turule minna?

Kas me tahame olla rikkad või tahame olla õnnelikud? 

Kui me muus osas tunneme end ehk isegi Kesk-Euroopaga sarnastena, siis on meil ikkagi puudu suured ettevõtted. Ja ilma nendeta riik rikkaks ei saa. Milleks aga on ühiskondlikku rikkust vaja? Sama hästi võib küsida, et milleks on vaja lastel kooliharidust? Kui majanduse kasv ei ole meile oluline, siis pole meile ka oluline tasuta haridus, politseinikud tänavatel ning meditsiiniabi? Sest kuidas neid tagada, kui majandus ei kasva?

Keegi ei taha, et tema lastel läheks kehvemini. Ja nõustaja roll ongi vaadata tulevikku ning panna inimesed sellele mõtlema. Meie eesmärk on muuta kogu keskkonda ja ettevõtteid, aidata majandust rikkamaks ning läbi selle on ka meil endal rohkem tööd. Kui nõustajatel läheb hästi, on see indikatsiooniks, et majandus on komplekssem ning kõigil läheb paremini.

Tegelikult valime KPMG-s väga, milliseid probleeme lahendame ning läheme alati vaid sinna, kus on nõustajaid vaja. Sest me võime ju püüda end müüa, aga kui ostja ei taha meid osta, ei saa end ka peale suruda. Vahel tõesti näeme, et potentsiaalsel ostjal on probleem ja me teame sellele lahendust, kuid ta ei saa sellest aru. Veel. Sest Eesti inimesed ja ettevõtted on oma olemuselt pigem konservatiivsed ja neil jääb puudu imperialistlikust mõtteviisist. 

Miks usaldada nõustajat?

Nõustaja esimene ülesanne on sõnastada kliendi probleem. Sageli ei teagi klient, kus on asja tuum ega oska seda näha. Haruldasemaid situatsioone ei saagi ettevõtja ette näha ega lahendada, vaid tal on selleks vaja „arsti”, kes oskaks probleeme diagnoosida. Töötades teiste inimeste rahaga, on vastutus meeletult suur. Iga nõustaja mõõdab üheksa korda, enne kui otsusele jõuab. Nõustamine on teadus, mille eest makstakse. 

KPMG tugevus seisneb ettevõtte mitmekülgsuses ja komplektsuses. See väljendub ka ettevõtte kasvus – kui 2017. aasta ettevõttes 100 töötajat, siis selle aasta lõpuks on nende arv sisuliselt kahekordistunud. Kasv jätkub ja seda tänu sellele, et Eesti erasektoril läheb hästi. 

Paljudes firmades muutub ühel hetkel kapital olulisemaks kui töötajad, kuid nõustamisettevõttes nii ei ole – tegemist on inimeste äriga, kus töötajate ajud on ettevõtte põhivara. Ja selleks, et inimesed tahaksid KPMG-s töötada, on astutud teadlikke samme ning muide saadud ka Unistuste Tööandja tiitel. 

KPMG uksed on avatud nii oma ala tegijatele ja spetsialistidele kui ka tudengitele, kellele ollakse heaks hüppelauaks ning kooliks. Keskmiselt 4-5% ettevõtte töötajatest on praktikandid. Meie eksperdid on ühel nõul, et oluline on pidevalt noori täiendada, koolitada ja neile töökogemust anda, mis ühelt poolt hoiab tööandja värskena ning teisalt lahendab ettevõtte efektiivsuse küsimuse, sest noorte nõustajate kasutamine aitab hoida kliendi jaoks hinna madalam. Samas tuleb tõdeda, et noorte teadmiste kvaliteet on väga hea ning nad aitavad suurepäraselt kasvatada ettevõtte väärtust. Võõras pole KPMG-ile ka projekt „Talendid koju” - Eestisse on tagasi toodud eksperte näiteks USAst ja Hispaaniast. 

Allikas: Äripäev