Masina- ja metallitööstus on Eesti üks suurimaid tööstusvaldkondi, kus tegutseb 1700 ettevõtet ning selle eksport moodustab kogu töötleva tööstuse ekspordist kolmandiku. Sektori peamisteks väljakutseteks on kohaneda kiiresti muutuva majanduskeskkonnaga, jätkata uuendustegevust ja ressursitõhusust ning säilitada konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel. Oluline on seejuures keskenduda keskkonnasõbralikele tootmisviisidele, et vastata regulatsioonidele ning tagada sektori jätkusuutlikkus ja areng.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis on jätkunud Eesti masina- ja metallitööstuse sektoris samad trendid nagu 2023. aastal. Ettevõtete tulemused on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jätkuvalt kahanenud. Sektori koondkäive oli viimase nelja kvartali koondkäive 11,1% väiksem ja 2024. aasta esimeses kvartalis 7,6% väiksem võrreldes 2023. aastaga. Samas võib öelda, et käibe vähenemise kiirus on samuti vähenemise trendis, mis annab lootust, et majanduslangus hakkab saavutama põhja ja mõne aja pärast võiksid käibenumbrid uuesti kasvama hakata. Optimismi suurendab ka fakt, et jätkuvalt on olnud ettevõtteid, kes on suutnud keerukate olude tingimustes märkimisväärselt oma käivet suurendada.
Töötajate arv masina- ja metallitööstuse sektoris on kahanenud aasta jooksul 5,9%. Suurim langus toimus eelmise aasta neljandas kvartalis. See näitab samuti, et asjad võiksid hakata liikuma paremuse poole. Leidub nii töötajate arvu suurendanud kui ka kahandanud ettevõtteid. Märkimisväärseid koondamisi selles sektoris siiski ei ole toimunud. Üldise tööjõudefitsiidi ja üha suureneva automatiseerimise tingimustes võib mõningast töötajate arvu kahanemist pidada normaalseks.
Vaatamata töötajate arvu vähenemisele sektoris, on käive töötaja kohta olnud langustrendis kahanedes aastaga 6,5%. Eesti masina- ja metallitööstuse ettevõtted seisavad silmitsi väheneva nõudluse ja kasvavate kuludega, mis avaldavad olulist mõju nende kasumlikkusele ja konkurentsivõimele.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis on jätkunud ka väike keskmise töötasu kasv. Viimase aasta jooksul on keskmine töötasu kasvanud ligikaudu 10%. Samas palga kasv võrreldes eelmise aastaga on selgelt aeglustunud. Sektor on seni pidanud üldise palgatõusuga sammu, et hoida vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu. Kuigi töötajate arv on sektoris veidi vähenenud, on palgakulud jätkuvalt suurenenud. Viimase 12 kuu keskmine palgakulude kasv on olnud 6,1%.
Trendide analüüs näitab, et majanduslangus on jõudmas stabiliseerumise faasi ning käesoleva aasta esimeses kvartalis on täheldatud oodatud positiivseid muutusi. Siiski pole väljakutsed veel täielikult möödas. Ettevõtted peavad jätkuvalt hoolikalt tasakaalustama kulude kasvu ja müügitulu. Peamiseks riskiks ettevõtetele jääb konkurentsivõimelise omahinna tagamine. Vaatamata veel ees seisvatele väljakutsetele, on Eesti masina- ja metallitööstus suunatud tuleviku poole, keskendudes üha enam kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste ning innovatsiooni arendamisele. Tööstusettevõtted on üha rohkem keskkonnateadlikumad. Investeeritakse tööstusrobotitesse, automatiseerimisse ja digitaliseerimisse, mis aitab neil säilitada ja tugevdada oma konkurentsivõimet.
Kokkuvõtlik pilt viitab majanduslanguse stabiliseerumisele, kuid väljakutsed, mis tulenevad nii sise- kui ka välisteguritest, pole veel möödas. Sektoril on oluline kohaneda muutuva majanduskeskkonnaga ning jätkata uuendustegevustega ja kasvatada ressursitõhusust, säilitades samal ajal konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel. Oluline on ka jätkuv keskendumine keskkonnateadlikkusele ja säästvale tootmisele, et vastata nii siseriiklikele kui ka rahvusvahelistele nõuetele ning säilitada seeläbi sektori jätkusuutlikkus ja areng.
