• Mihhail Sokolov, ekspert |
2 mins read

Jätkuv majanduskriis avaldab endiselt mõju Eesti ettevõtetele, sealhulgas inseneribüroodele. Kuna 2024. aasta esimesed kuud on möödunud, on üha rohkem märke sellest, et sektor kogeb käibekärbete ja vähenenud tööhõive näitajatega kriisi. Pärast oma kõigi aegade kõrgeima käibe, 74,4 miljoni euro saavutamist on inseneribürood näinud kvartalite käibe jätkuvat langust: 2024. aasta esimeses kvartalis jõuti 63,6 miljoni euroni ja aastane langus oli 7,8%. Ajalooliselt on esimene poolaasta toonud inseneribüroodele madalamaid käibenumbreid võrreldes teise poolega. See tähendab, et praeguste andmete põhjal on raske hinnata, kui suur on inseneribüroode kriis tegelikult.

Sektori tööhõive on viimasel ajal samuti muutunud. Võrreldes COVID-19 ajaga, mil inseneribüroodele oli töötajate arvu vähendamine vastumeelne, on ettevõtted nüüd jätkanud töötajate arvu vähendamist, mis viitab, et praeguses ärikeskkonnas on vaja edasisi kulude kärpida.

Tööhõivenumbrid on stabiilselt vähenenud 2784 töötajalt 2023. aasta esimeses kvartalis kuni 2694 töötajani 2024. aasta esimeses kvartalis. Töötajate arvu aastane langus oli 3,2%.

Keskmine töötaja palk aga jätkab tõusu. Keskmine brutopalk on jõudnud 2024. aasta esimeses kvartalis 2101 euroni, tõustes peaaegu 12,6% võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga 1865 euroga, ületades veidi üldist inflatsioonimäära. Võime eeldada, et ettevõtted kasutavad töötajate koondamist ainult viimase abinõuna kulude vähendamiseks, kuna Eesti turul on puudus kvalifitseeritud inseneridest.

Vaadates meie põhjanaabreid, näeme, et Soome inseneribüroode käibed seisid 2023. aastal paigal, langedes veidi aasta lõpuks. Võime eeldada, et see on osaliselt tingitud Soome ehitussektori jahtumisest, mis on alates 2023. aasta jaanuarist näinud käibe pidevat langust ja jõudis kahe aasta madalaima punktini detsembris 2023. See areng võib täiendavalt kahjustada neid Eesti ettevõtteid, kes otsivad võimalusi välisturgudel ja töötavad meie naabrite projektidega.

Kuni Eesti majanduskriis jätkub, on Eesti inseneribüroodel vähe mänguruumi oma tegevuse parandamiseks. Võime vaid oletada, milline oleks olukord ilma Rail Balticu projektide positiivse mõjuta. Nii võib see suhteliselt kontroversiaalne projekt olla vajalik päästerõngas, mis aitab neil rasketel aegadel ellu jääda kuni majandus hakkab uuesti kasvama ning tulevad uued lepinguid ja kasvuvõimalused.