• Karin Oras, Partner |
2 mins read

Puidutööstuses jätkub väljakutseid ja mõningane vastupidavus ning optimism on praeguseks paljuski pöördunud. Puidutööstuse läinud aasta müügitulu kokkuvõte näitab, et sektori koondkäive langes eelneva aastaga võrreldes 10%. Lõppenud aasta viimases kvartalis nägime, kuidas mitmete suurte tööstuste müügikäive vähenes aasta varasemaga võrreldes lausa 40% ringis. Sisuliselt on sektoris valitsenud langustrend juba kaheksa kvartalit järjest, sama kaua on kestnud Eesti majanduslangus.

Käibelangus ei peegelda siiski üks-ühele tootmismahu langust. Tootmine on kindlasti vähenenud, kuivõrd nõudluse vähenemise tõttu on kukkunud ka hinnad. Tööstusharus hõivatud töötajate tootlikkus on langenud, sest käive töötaja kohta vähenes aastaga ligi 4% ja suuremat langusnumbrit näitas just aasta viimane kvartal. Samal ajal tõsteti sektoris palkasid ja kuu keskmine töötasu kasvas aastaga 10,5%.

Stabiilselt vähenevad mahud ja ilmselgelt kahanenud kasumid viitavad siiski sektori ettevõtete vähenenud investeerimiskindlusele ja konkurentsivõime langusele. Eeldatavalt on omakapitali tootlikkus kukkunud ja panganduses pakutavad investeerimistootedki võivad tunduda atraktiivsemad kui investeeringud (puidu)tööstusse.

Pikale veninud kriisi mure jõuab paraku ka töökohtadeni. Viimase kahe aastaga on kinni pandud kolm saeveskit. Suured ja stabiilsed, seni töökohti säilitanud puidutööstused on hakanud praeguseks koondama. Iga kvartaliga väheneb puidutööstuse töökohtade arv umbes 200 võrra ja viimase aastaga on sektoris hõivatute koondarv vähenenud veidi üle 6%. Need töökohad olid enamasti väljaspool tõmbekeskusi, mis omakorda tekitab maakohtades probleemi, millele tuleb riigil hakata tähelepanu pöörama.

Kuna Skandinaavia turgude nõudlus on vähenenud, peavad puidutöösturid tegema aktiivset müügitööd ning otsima uusi turge. Kuid kriis on igal pool, ka mujal Euroopa Liidus. Näiteks kui Saksamaa majandus ei ole suuremas languses, siis ikkagi võib näha seisakut ja uute turgude leidmine ei ole seetõttu lihtne.

Hetkel võib öelda, et puidutööstuses toimub olukorraga kohanemine. (Geo)poliitiline ebakindlus, nii nagu selle mõju on näha muudeski sektorites, pärsib investeerimiskindlust ning väliskapitali juurde ei tule. Positiivset muutust pole turgudel veel näha ja ilmselt ei ole seda oodata enne, kui keskpangad hakkavad uuesti rahapoliitikat lõdvendama.

Kui koroona ajal näitas puidutööstus lausa 100%-lisi kasvunumbreid, siis praegu on aeg rahuneda, teha kodu korda, vaadata üle protsessid ja mõelda, kuidas sisemiselt efektiivsemaks muutuda. Muidugi võiks ka investeerida, kui selleks julgust on. Vaadata võiks kõrgema lisandväärtusega toodete poole ja suunata investeeringud teadus- ning arendustegevusse. Arusaadavalt on see aga pikema kannatlikkuse ja kaugema tulevikuootuse suund.