Masina- ja metallitööstus on Eesti majanduses märkimisväärne sektor, mille käibest moodustab suure osa eksport. Tooraine, energia, logistika ja tööjõukulude kasv on pannud ettevõtted proovile, kuid sektor on suutnud seni üsna hästi kriisiga kohaneda.
Kui 2022. aastal läks Eesti masina- ja metallitööstuse sektoril üldiselt hästi, siis 2023. aasta tulemuste põhjal seda enam väita ei saa. Ettevõtete tulemused on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga selgelt kahanenud. Sektori koondkäive oli 2023. aasta neljandas kvartalis 14,4% väiksem võrreldes 2022. aastaga. Eelmise aasta koondkäive kahanes 11,3%. Samas leidus ka ettevõtteid, mis suutsid keeruliste olude kiuste olulisel määral käivet kasvatada.
Eelpool toodud tulemuste põhjal on selgelt näha, et majanduslangus on avaldanud mõju sektori tulemustele. Võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga oli ettevõtete koondkäibe absoluutväärtus üle 400 miljoni euro väiksem. Ettevõtted peavad silmitsi seisma vähenenud nõudluse ja suurenenud kuludega, mis mõjutavad oluliselt kasumlikkust ja konkurentsivõimet.
Töötajate arv masina- ja metallitööstuse sektoris on aasta lõikes jäänud suures plaanis samaks kahanedes 2,4%. Aasta suurim kahanemine toimus just neljandas kvartalis. Sellest küll mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei saa. Leidub nii töötajate arvu suurendanud kui ka kahandanud ettevõtteid. Suuremaid koondamisi masina- ja metallitööstuse sektoris toimunud ei ole.
Selge trendina on 2023. aastal näha keskmise töötasu kasv. Viimase nelja kvartali keskmise töötasu kasv on olnud 13,8%. Eelmise aasta viimases kvartalis kasvas kuu keskmine palk üle-eelmise aasta saa perioodiga võrreldes isegi 15,8% ületades 2000 euro piiri. See näitab, et sektor peab üldise palgatõusuga sammu, et hoida vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu. Kuigi töötajate arv on sektoris veidi vähenenud, on palgakulud jätkuvalt suurenenud. Viimase 12 kuu keskmine palgakulude kasv on olnud 11%.
Loodetavasti on majanduslangus saavutamas põhja ja käesoleva aasta esimene pool toob oodatud muutused positiivses suunas. Seni peavad ettevõtted leidma jätkuvalt tasakaalu kulude kasvu ja kasumlikkuse vahel. Kuigi ees seisavad veel väljakutsed, võib prognoosida Eesti masina- ja metallitööstuse uut kasvu tulevikuks, sest sektor on suunanud järjest enam tähelepanu kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste tootmisele ning innovatsioonile. Tööstusettevõtted on muutunud keskkonnateadlikumaks ja investeerivad automatiseerimisse ning digitaliseerimisse, mis aitab neil säilitada ja tugevdada konkurentsivõimet. Need sammud kindlustavad sektorile ka tulevikus olulise rolli Eesti majanduses.
Kokkuvõttes peab masina- ja metallitööstus silmas pidama väljakutseid, mis tulenevad nii sise- kui ka välisteguritest. Sektoril on oluline kohaneda muutuva majanduskeskkonnaga ja jätkata uuendustegevustega ja kasvatada ressursitõhusust, säilitades samal ajal konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel.
