Javier Milei tõi tagasi näol vohavad bakenbardid, mis tekitab küsimuse, kas Arnold Rüütel oli Presley fänn. Engelbert Humperdinck väidab, et Elvis laenas bakenbardid temalt. Kahjuks ei õnnestunud leida midagi Milei ja Humperdincki seostest. Ring ei sulgu.
Milei tegevus tõestab, et stagnatsioon võib jõuda punkti, kus radikaalsete reformide ebakindlus kaalub üles stabiilsusihaluse. Koostöö on üks teemadest, kus radikaalne lähenemine võib pakkuda paremaid lahendusi kui nuturingid või optimismivitamiinid. Pole olemas mitte ühtegi ettevõtet või organisatsiooni, kus koostööd ei annaks paremaks muuta. Sageli või reeglina vihatakse kolleege rohkem kui kliente või koostööpartnereid. Kust siis suuremaid muutusi otsida?
Juhtimises pakutakse rohkelt lühiajalist taktikalist plaastrit koostööhaavade lappimiseks. Kuid mõned vigastused vajavad strateegilist lähenemist ja pikaajalist ravi. Kätekreem pehmendab karedaid ja pragunevaid käsi, kuid kollageen ja õige toitumine ravivad nahka sümptomite asemel. Peter Turchinist on kujunemas maailma juhtiv teadusanalüütik ühiskonna mõtestamisel. Tema raamat ”End Times” oli The Times’i 2023a. parim arvamus(thought)raamat. Turchin on bioloogist ühiskonnateadlane, kes rajanud oma kliodünaamika koolkonna, mis ennustab ühiskondlikke arenguid ja muutusi matemaatiliste ning statistiliste meetodite abil. Tema tabamuste hulka kuulub 2010.a. kaemus 2020date turbulentsusest USAs ja maailmas.
Koostöö nõuab ühiseid eesmärke
Kui ”End Times” on mõtlemapanev raamat, siis aastal 2016 ilmunud ”Ultra Society” otsib pikaajalist ravi koostöö probleemidele, selmet sümptomeid leevendada. Peamiseks postulaadiks tähelepanek, et (konkurentsi)sõda on koostöö alus. Meeldib see meile või mitte, aga koostöö nõuab ühiseid eesmärke. Lihtsaim näide ettevõtlusest turuosa kasv konkurendi arvelt.
Eesmärkidest edasi liikudes muutub pilt järjest komplitseeritumaks. Miks püstitas kogukond ennemuiste vabatahtlikult ebavajalikke monumente, nt Göbekli Tepe või Poverty Point? Tähtis polnud mitte ehitis, vaid koostöö ja kogukonnatunne. Looduses on valikud veelgi karmimad. Sipelgad ja mesilased lahendavad koostöö põlvnemisega ühisest emast ja läbi selge tööjaotuse. Teise kuhila sipelgad süüakse sageli ära.
Evolutsioon ja areng on võimalikud vaid juhul, kui kogukonnad või ühiskonnad võitlevad ja konkureerivad üksteisega, mille tulemusena jäävad ellu parema koostöövõimega kollektiivid. Kuid areng eeldab kultuurilist heterogeensust ehk siis sõja tulemusena pääseb võitjakultuur domineerima kaotaja üle. Vennatapusõda on kahjuks evolutsiooniline tupiktee.
Näide evolutsioonilise valiku vastuoludest pärineb kurikuulsast Enronist. Üks hävingu põhjustest oli kõigi juhtide lemmik – tulemusvestlus. Enroni ideoloogi Skillingu jaoks oli see koostööliim, kuid tegelikkuses atsetoon. Skilling võimendas tulemusvestluste süsteemiga sisemist konkurentsi, mis tappis töötajates vähimagi soovi koostööd teha. Ideoloogia laenas ta paradoksaalselt Dawkinsi teosest Isekas Geen.
Koostöö on habras
Üks kõige turvalisemaid ja sõbralikumaid riike matkamiseks oli 1960datel Afganistan. Põhjuseks koostöö turvalisuse tagamisel kogukonna ja hõimu, mitte riigi, tasandil. Keskvõim oli nõrk ja seega leiti kohalikud lahendused. Kuid suurus loeb, sest tagab nii sõjalise kui ka konkurentsieelise. Ehk siis mõnedel puhkudel polegi kuldne kesktee evolutsiooniliselt võimalik.
Turchinil on vastus suurriikide ja -korporatsioonide ning keskvõimu tekkele. Sõjas annab armee suurus vastavalt Lanchesteri seadustele disproportsionaalse eelise. Kaks korda suurem armee tagab eksponentsiaalse tulejõu. Seekord ring sulgub. Ääremärkusena fakt, et väga harva paneb väe- või ettevõtte juht ameti maha peale võidetud lahingut.
Spordi statistika tõestab, et võrdsemate palkadega võistkonnad võidavad rohkem mänge kui ülemakstud staarid. Või siis tiki-taka näide jalgpallist. Meeskonnad, mis söödavad rohkem, võidavad rohkem. Ebavõrdsus vähendab koostöösoovi ja suurendab vägivaldsust. Sõjanduse reeglid kehtivad ka spordis. Võistkonna sisene konkurents vähendab ja võistkondade vaheline konkurents suurendab koostööd.
Koostöö on omakorda funktsioon usaldusest ja kõige olulisem usaldust suurendav mõjutegur on vanemate käitumine ja väärtushinnangud, mis annavad koostööle omakorda kultuurilise dimensiooni. Lõpetuseks tõdemus, et religioon suurendab ja soodustab koostööd.
Koostööd on kordades lihtsam hävitada kui hoida. Parema koostööga organismid ja ettevõtted võidavad nõrgemaid. Ilma koostööta pole kollektiivi, kogukonda, ettevõtet, organisatsiooni või äärmisel juhul riiki.
Kui pärandusena saadud maja (loe: ettevõte) praguneb, siis võib piisata Harvardi juhtumiraamatute krohvist, kuid kui see vajub, siis võib olla otstarbekam ehitada uus maja püsivale vundamendile. Kui vaja koostöö uuesti ja süsteemselt üles ehitada, lugege Turchini teaduslikku käsitlust.
