• Liina Randmann, Partner |
2 mins read

Numbrid räägivad enda eest: logistika sektoris jätkub madalseis ning tänavused majandusprognoosi näitajad helgemat aega ei luba, sest Eesti jaoks oluliste ekspordipartnerite eelduslikest majanduskasvus on nulli lähedal. Sektori 2023. aasta neljanda kvartali käive langes võrreldes aasta tagusega 17% ning 12 kuu võrdluses langes 2023. aasta käive pea 10%. Sektori sees on küll tervikuna pilt mõnevõrra kirjum. Seejuures ligi 40% sektori käivest moodustava veoste ekspedeerimise käive kukkus 2023. aasta neljandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes 27%; kogu 2023. aasta kukkus 20% võrreldes 2022. aastaga.

Sektori käibest kolmandiku moodustava maanteetranspordi probleemide ahel on viimasel ajal järjest kajastust saanud: tööstustoodangu vähenemise ja Venemaale kehtestatud sanktsioonidega langenud turg, puuduv ja kallinev tööjõud, valdkonna arengut takistavad ebapiisavad taristu investeeringud jne. Nii vähenes maanteetranspordi valdkonnas 2023. aasta neljandas kvartalis käive 7% võrreldes aasta varasema ajaga, tehes küll kolmanda kvartali järel teatavast hooajalisusest väikese tõusu.

Koos käibe langusega on järjest langenud ka valdkonna töötajate arv (2023. aasta lõpus võrreldes aasta varasema ajaga oli langus 4%). Vaatamata sellele on tööjõukulud järk-järgult liikunud edasi tõusvas joones. 2023. aasta neljandas kvartalis kasvasid tööjõukulud võrreldes aasta varasema ajaga 6% ning üldine keskmise palga kasv jätkub Eesti Panga prognooside kohaselt ka käesoleval aastal.

Ettevõtjad on korduvalt toonud välja kitsaskohti lähetusrahade ja välistööjõu palkamise piirangutega seoses, mis vähenevate mahtude ja kallineva tööjõu juures lisaks konkurentsivõimet naaberriikide kõrval vähendavad. Seega, kuni majanduskeskkond leevendust ei paku, on oma seniste ärimudelite üle vaatamine vältimatu ja küsimus on selles, kuidas ja kui kiiresti suudetakse seda teha. Võibolla pakub keeruline olukord teistpidi turul hoopis võimalusi ka konsolideerumiseks.

Mõnevõrra väiksema osa kogu logistika sektorist moodustav kullerteenuste valdkond suutis aga 2023. aastal kogu aasta käivet hoida sisuliselt 2022. aasta tasemel. Kuigi 2023. aasta kolmas kvartal näitas olulist käibelangust (-10% võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga), siis aasta viimase kvartali käive oli vaid 2% väiksem 2022. aasta samast perioodist. Kui arvestada, et e-kaubanduse liidu andmetel kasvas 2023. aastal pakiautomaatidesse tellitud pakkide arv võrreldes 2022. aastaga 15,5%, siis ühe osa kullerteenuste valdkonda vedava pakiautomaatide turul kasvupotentsiaali jagub.

Eesti keskmise palgakasvu rütmis on ka valdkonna keskmine palk järjepanu kasvanud. Neljandas kvartalis oli palgakasv koguni 12% võrreldes 2022. aasta sama ajaga. Kuigi turg pakub kasvupotentsiaali (ja seeläbi võimalusi), tuleb seda nii kasvavate kulude kui konkurentsi tingimustes ära kasutada tagades optimaalseima efektiivsuse kulubaasi kontrollimiseks ka kõikuvate mahtude korral.