Eesti energiasektorisse on viimastel aastatel voolanud palju kohalikku erakapitali ja laene, mis on suunatud taastuvenergia, eelkõige päikeseenergia arendamisse. Projektide mahud ja kapitalivajadus on aga kordades kasvanud ning töös olevate arenduste elluviimiseks tuleb Eesti kapitalil piir ette. Arendusplaanide elluviimiseks on vaja siia meelitada välisinvestoreid ja nutikalt kasutada laenuinstrumente.
Soodne keskkond = hüppeline kasv
Tänu taastuvenergia toetustele algas Eestis aastast 2018 siiani kestev päikeseenergia buum. Sellega läksid kaasa paljud uued tegijad – töösturid, kinnisvaraarendajad, suured maaomanikud jt. Tehnoloogia hinnalangus, kõrged elektrihinnad ja toetus, soodsad laenutingimused ning ühiskonna toetav suhtumine aitasid kaasa. Nii on päikeseenergia toodang Eestis kasvanud alates 2018. aastast peaaegu 20 korda ja läheneb jõudsalt tasemel, kus järgmise suve teatud tundidel võiks meie enda toodetud päikseenergia katta kogu Eesti elektritarbimise. Tuuleenergias on viimased 10 aastat valitsenud paigalseis, kuid järgnevatel aastatel on oodata ka siin tugevat pärituult.
Projektide mahud on samuti kasvanud kordades. Kui 2019. aastal oli suurima päikesepargi võimsus 1 MW (link) ning investeering jäi alla 1 miljoni euro, siis praegu ehitatava suurima päiksepargi võimsus on üle 70 MW (link), investeeringuga ligi 50 miljonit eurot. Projektide arendajad on siiski suures osas samad tegijad. Ei pea olema valdkonna spetsialist, mõistmaks et nii mastaapse kasvuga toime tulemiseks peab finantseerimisele lähenema uut moodi. Vaja on nutikalt läbi mõelda finantseerimise struktuur, kaasata institutsionaalset kapitali ning teha head koostööd finantsasutustega.
Nullhinnad pärsivad päikeseenergia finantseerimist
Siiani on päikeseenergia projektide finantseerimine olnud üpris traditsiooniline ja sarnane infrastruktuuri sektorile, kus finantseerimine on seotud varaga. Arendajad teevad koostööd kohalike pankadega, kes on üha rohkem huvitatud taastuvenergia projektide finantseerimisest. Arendajad katavad ehituskulu tavaliselt 20-50-protsendilise omaosalusega ning ülejäänud osa laenab pank. Kui päikesepargid on hakanud taastuvenergia tootma, peab müügitulu katma laenu tagasimaksed ning ülejäänud raha saab vabastada järgnevate projektide arendamiseks või omanike kasumiks.
Kõrgete elektrihindade perioodil tootsid päikesepargid tugevaid rahavooge, mis võimaldas finantseerida uusi arendusprojekte või refinantseerida ehitusperioodiks võetud laene parematel tingimustel. Lisaks sai enamik projekte toetust, mis andsid osalise garanteeritud tulukindluse tulevikuks. Nii ongi turg kiiresti arenenud, pakkunud head tootlust pargiomanikele ning tugevaid kliente pankadele.
Nii on see olnud viimased poolteist aastat, kalli elektri ajal. Sel suvel aga oli korduvalt päevi, kus elektrihind oli päikesepaistelistel tundidel madal või kohati nulli lähedal. Kuna Eestis puudub suurtarbijate vähesuse tõttu toimiv pikaajaliste fikseeritud elektriostulepingute turg, mis võimaldaks hindu pikaajaliselt fikseerida, säilib see risk ka edaspidi. Selline trend, isegi kui see pole valdav, vähendab laenukapitali riskivalmidust suuremas mahus investeerida. Seetõttu pidurdub laenuportfellide senine tempokas kasv või muudetakse laenutingimusi. Arendajatelt võidakse nõuda suuremat omaosalust või kõrgemaid intresse. Nad võivad leida end olukorrast, kus mahukamate projektide kapitalivajadus on olulisem suurem, laenuandjad küsivad suuremat omaosalust ning laenuraha on muutunud kallimaks.
Kuidas finantseerida suurprojekte?
Eleringi andmetel on keskmise arenduses oleva taastuvenergia projekti võimsus 70 MW. Eeldades, et projekti puhul on tegu päikesepargiga, võib selle investeering olla ligikaudu 50 miljonit eurot. Sellise projekti väljaehitamine vajab institutsionaalset kapitali ning finantsasutusi, kes on huvitatud mahukatest investeeringutest energiasektorisse.
Eesti energiasektorile tähendab see rahvusvahelistumist, kuna isegi väikese osa arendusprojektide elluviimiseks on vaja sadu miljoneid eurosid, mida meie majanduses energiasektori jaoks ei leia. Sellises mahus kapitali on valmis investeerima eelkõige taastuvenergiale ja infrastruktuurile spetsialiseerunud omakapitali- ja laenufondid ning suured rahvusvahelised energiakontsernid, kellest paljud on juba kohal aktiivsel Põhjamaade turul. Sealne turg hakkab aga küllastuma ja Eesti on samal Nord Pool elektriturul ehk siia tulek ei oleks enam liiga keerukas.
Professionaalsetel investeerimisfondidel on pikk kogemus mastaapsete projektide arendamisel, suuremad portfellid, et regiooniti riske hajutada ning nad mõistavad taastuvenergia äri hästi, mis tähendab, et ka nende riskivalmidus on suurem. Lisaks on spetsialiseerunud laenufondid valmis finantseerima projekte, mis kohalike pankade jaoks on liiga riskantsed, või pakkuma suuremas mahus laenu erinevate laenuinstrumentidega, et katta omakapitali vajadust.
Kuigi Eesti kapitalil on piirid ees, on Lääne-Euroopas palju suuri turuosalisi, kes on valmis Eesti ja Baltikumi turule sisenema, pakkudes Eesti arendajatele kapitali, pikaajalist tehnilist kogemust ja toetades taastuvenergia arengut, et saavutada 100% taastuvenergia eesmärk 2030. aastaks. Näiteks hiljuti on Eestisse sisenenud Prantsuse investeerimisfond Mirova, kes oli juhtinvestor Sunly 200 miljoni euro kapitali kaasamise ringis (link) ning investeeris koostöös Eveconiga üle 70 miljoni euro päikeseparkide ehitamisse (link). Hea arenguna muutub energiasektor Eesti jaoks tervikuna professionaalsemaks, sest institutsionaalne kapital viib sektori igas mõttes Lääne-Euroopa tasemele. Ehk on see Eesti energiasektorile suurepärane võimalus arenguhüppeks, mis aitab meil üle minna taastuvenergiale ning saavutada maailma tipptase energiatootmises.
