Metsavarumisega tegelevatel ettevõtetel oli 2022. aasta tervikuna positiivne, mis tõi kaasa märkimisväärse käibe- ja kasumikasvu. Juba 2021. aastal alanud inflatsiooniralli kajastus selgelt metsavarujate mullustes finantsnäitajates. Mahtude kasvule ja veelgi tugevamatele majandustulemustele aitas kahtlemata kaasa Venemaa alustatud agressioon Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris, mille tõttu lõppes aasta keskpaigaks Venemaa puidu import Eestisse ning mis suurendas kohaliku toorme nõudlust.
Saeveskites peamiselt kasutatava jämepalgi sortimentide hinnatipp saabus 2022. aasta keskpaigaks, ulatudes männipalgi puhul ligi 150 euroni tihumeeter. Küttepuu oli läbi aegade kõige kallim 2022. aasta teises pooles, kui see maksis 80 eurot tihumeeter. Nüüd on nõudluse ja pakkumise vahekord mõnevõrra tasakaalustunud ning hinnad ligikaudu kaks korda langenud mõlema sortimendi puhul.
Metsavarumise sektor on endiselt atraktiivne, sest kui 2021. aastal kasvas sektoris tegutsevate ettevõtete koguarv 10%, siis 2022. aastal juba 30%, ulatudes 373 ettevõtteni, kelle käive on vähemalt 100 000 eurot.
Hinnatippude järel püsib puiduhind volatiilne
Puidu hinnatipud kasvatasid sektori käivet ligikaudu 37% võrreldes 2021. aastaga. Läinud aasta keskel võis peljata, et Eesti 25%-line inflatsioon võib mõjuda kasumlikkusele hukatuslikult, juhul kui metsavarujad ei suuda kõiki kasvanud kulusid müügihindadesse edasi panna. Tegelikkus oli aasta kokkuvõttes vastupidine. Sektori koondkasum kasvas jõudsalt ning jõudis 2022. aasta lõpuks 227 miljoni euroni, tehes ligikaudu 30%-lise kasvu võrreldes varasema aastaga.
Missuguseks võiks kujuneda numbrid 2023. aasta lõpuks? Nagu majanduses tervikuna, on ka metsasektoris endiselt väga palju ebakindlust. Puiduhind püsib volatiilne ja reageerib üpriski kiiresti turusündmustele, olgu selleks siis erinevate kütuste maailmaturuhinnad, riigipoolne raiemahtude piiramine või linnurahu perioodi pikendamine. Võib arvata, et tervikuna käive langeb, sest puidu hinnatase on varasemast madalam. Kuigi kiiresti aeglustunud inflatsioon pidurdab kulude kasvu, siis langenud käibe tingimustes on kasumlikkuse säilitamine ettevõtetel kindlasti korralik proovikivi. Lihtsamaks ei tee seda jätkuv palgakasvu surve.
Metsavarujate töötasu vastab Eesti keskmisele
Sektori töötajate arv on olnud viimastel aastatel stabiilne. Tervikuna on sektor palgatöötajale kindlasti atraktiivne, kui vaadata olulist käibe- ja kasumlikkuse kasvu. Metsavarujate keskmine kuupalk kasvas 2022. aastal küll vaid 4,3%, jõudes aasta keskmisena 1 688 euroni. Kuid metsavarumise sektori töökohad jaotuvad üle Eesti, mis tähendab, et sektori keskmine kuupalk on võrreldav Eesti üleüldise keskmisega, mis 2022. aastal ulatus Statistikaameti andmetel 1 685 euroni. Kui vaadata 2023. aasta trende, siis palgatõusu surve säilib metsavarujatel kindlasti ka edaspidi.
Kuigi 2022. aasta tõi sektoris korraliku käibe- ja kasumlikkuse kasvu, siis praeguseks on näha juba majanduslanguse mõjusid. Sellest annab märku metsavarumise ettevõtete maksuvõlgade kasv 2022. aasta teisest poolest kuni tänaseni. Seega väljakutseid jagub sektori ettevõtjatel lähitulevikus kindlasti, alustades riigipoolsete regulatsioonidega toimetulekust kuni müügihindade languse tingimustes kasumlikkuse säilitamiseni.
Metsavarade väärtust mõjutavad regulatsioonid ja jätkusuutlikkuse nõuded
Kuigi majandus tervikuna jahtub, siis metsa saab pidada varaliigiks, mis suudab oma väärtust pikemas perspektiivis kasvatada. Kui 2022. aastal kasvas metsavarujatel varade väärtus ligikaudu 17%, siis sõltuvalt varade hindamise metoodikast võib tänavu vara väärtus lühiajaliselt väheneda, seda tulenevalt erinevate puidusortimentide hinnalangusest. Pikaajalised prognoosid ja ka ajalooline statistika kinnitavad metsavara stabiilset kasumlikkust ja väärtuse kasvu.
Teine aktuaalne teema on sektori ettevõtete jätkusuutlikkus, kus pikaajaline edu sõltub paljuski sellest, kuidas tullakse toime turu- ja keskkonna muutustega ning sotsiaalsete mõjudega. Kriitilise tähtsusega on ettevõtte huve arvestavad lahendused, mis on seotud probleemidega nagu tööjõuturg, keskkonnaressursside kallinemine ja ettevõtte tegevuse ühiskondlik mõju. Samuti tuleb vastata huvigruppide ootustele ning üha karmistuvatele seadusenõuetele.
Seetõttu vajavad sektori ettevõtted üha rohkem head ja praktilist nõu nii varade väärtuse hindamismetoodika valikutel kui ka jätkusuutlikkuse teemadel. KPMG globaalne võrgustik võimaldab meie nõustajatel pakkuda parimaid praktikaid kogu maailmast nii metsaväärtuse hindamisel kui ka jätkusuutlikkuse strateegia arendamisel ja elluviimisel.