Nii nagu Eestis üleüldiselt, mõjutas ka kinnisvarahalduse- ja hoolduse sektorit tugevalt inflatsioon, tööjõuturg ning sisendhindade kasv majanduses üldiselt. Kinnisvarahalduse ja -hoolduse sektori 2022. aasta koondkäive oli 431,6 miljonit eurot, kasvades 2021. aastaga võrdluses 22,9%. Samas üldine inflatsioon on kindlasti üks teguritest, mis numbreid kasvatab. Sarnast kasvutempot on näitamas ka 2023. aasta esimene kvartal. Mõnevõrra on muutunud turuosade jaotus: võrreldes 2021. aastaga on tegutsevate ettevõtete koguarv siinses sektoris tublisti kasvanud ning TOP5 ettevõtete turuosa on kahanenud 58%-ni. Valdkonna TOP10 tegijate osas siiski üllatajaid ei ole.
Keskmine bruto kuutasu on kasvanud teist aastat järjest 11-12%. Töötajate arv, mis varasemat koroonaaega arvesse võtmata on püsinud üpris stabiilsena, kasvas 2022. aasta lõpuks üle 9000. Iseenesest võib seda muutust kindlasti positiivsena võtta, sest sektoris on tööjõu puudus pidevalt muret valmistanud ning valmistab ka praegugi. Samas on sektoris tegutsevad tegevjuhid toonud väljakutsena välja uute töötajate kvalifikatsiooni – uus töötaja tuleb ise töö käigus spetsialistiks välja õpetada, mis loob kindlasti mõningast ebaefektiivsust. Palgasurve ja üldine kulude kasv on sektori kasumlikkust väga tugevalt mõjutanud, see langes ligi 30%.
Kokkuvõttes on olnud kinnisvarahalduse- ja hoolduse sektoris, sarnaselt kogu Eesti majandusele, järjekordselt ebastabiilne aasta. Rekordeid purustavad käibe numbrid ei ole paraku suutnud astuda sama sammu kulubaasi kasvuga ning kasumlikkus on tugeva löögi all. Hoolimata palkade kasvust, saab jätkuvalt olema ettevõtete fookuses piisava arvu töötajate leidmine ja hoidmine ning protsesside efektiivsus, et kasumlikkust taastada.
