Kullerteenuste sektor on olnud üks koroonapandeemiast suurema positiivse kasvutõuke saanud valdkondadest, kus veel möödunud aastal sai kogu sektori vaatest tervikuna näha lausa 30% ületavaid jooksva aasta käibe kasvu näitajaid. 2022. aasta lõpuga tuleb aga nentida, et sektori kiirem kasvuperiood on taandunud. Sektori kogu 2022. aasta nelja kvartali koondkäive kasvas võrreldes aasta varasema perioodiga 13,7%.
Esiteks teeb käibe kasvu aeglustumise ootuspäraseks asjaolu, et võrreldes 2021. aastaga ei olnud möödunud aastal enam selliseid koroonapandeemiaga seotud ühiskondlikke piiranguid, mis näiteks kaubanduskeskuste parklaid tühjemana hoidsid ning rohkem pakkide saatmist soodustas. Samas on selge, et e-kaubandus on tulnud, et jääda, eestlased on omaks võtnud ka pakiautomaadid ja nende kasutusmugavuse. Nii jätkusid ka möödunud aastal sektorit osalt vedanud e-ostude kasvutrend, mille käive Eesti Panga andmetel kasvas 2022. aastal võrreldes aasta varasemaga lausa 29% ning e-ostude maht 24%. E-ostude kasvunumbrid mõjutasid oluliselt ka sektori suurimate ettevõtete kasvu toetanud pakiautomaatide pakimahte, mis tegid rekordeid eelmise aasta neljanda kvartali igas kuus, kuigi E-kaubanduse Liidu andmetel oli aasta lõikes 2022. aasta pakiautomaatide pakkide maht vaid 2,3% suurem kui 2021. aastal.
Teiseks võib kullerteenuste sektori käibe kasvu raugemist ilmselt otsida ka laiemast kõrge inflatsiooniga majanduskeskkonna mõjust. Kui järsult kallinevad toidukorv, elekter, küte ja energiakandjad tervikuna, kuid sissetulekute kasvu inflatsioon sama proportsionaalselt ei mõjuta, siis hakkab lõpptarbija tegema teatavaid valikuid. Järsku muutust tarbimises aasta teises pooles küll näha ei olnud, siiski viitab teatavale reageerimisele ka eeltoodud pakiautomaatide mahtude muutus võrrelduna 2021. aastaga, kus osa sektori käibe kasvust moodustab kindlasti hinnatõus, mitte vaid tegevusmahu kasv. On ka sektor otsejoones olnud mõjutatud nii energiakandjate hinnatõusust kui jätkuvast keskmise palga kasvust, mis omakorda tähendab samuti teenuste hindade tõusu.
Kõige eeltoodu juures on näha kvartal-kvartalilt, kuidas tervikuna töötajate arv sektoris olulist muutust ei näita ning järjepanu on kasvamas käive töötaja kohta, mis tõusis 2022. aasta nelja kvartali koondina 10,9% ning 2022. aasta viimases kvartalis võrreldes aasta varasemaga ligi 2%.Samas on jätkuvalt oluline küsimus, palju jääb sellest investeeringuteks? Olukorras, kus Eesti Pank prognoosib 2023. aastal jätkuvat 8-9% keskmist palgakasvu ning hinnatõus küll väheneb, kuid siiski jätkab kasvamist, ei saa sektor enam panustada sama hoogsalt kasvavale turule kui varasemalt. Lisaks sisendhindade kasvust tingitud protsesside automatiseerimisele ja efektiivsemaks muutmisele survestab sektori investeerimisvajadust ka jätkuvalt süsinikuneutraalseks saamise eesmärk nii riigi kui Euroopa tasandil. Kes on siin juba rohkem samme astunud, kes alles astuma alustamast, kuid tarkade lahenduste suunal (jätkuvast) töötamisest ei pääse keegi.
