Keerulistele aegadele vaatamata näitas Eesti puidutööstus 2023. aasta esimeses kvartalis tugevat majandustulemust. 2023. aasta esimese kolme kuuga ulatus puidutööstuse, mis hõlmab endas nii puidu esma- kui järeltöötlejaid, kogukäive 865 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on puidutööstuse käive kasvanud 14,1%, mis tuleb peamiselt tahkekütuse hulgimüüjate ning puidust tarbe- ja dekoratiivesemete tootjate käibe kasvust. Kui võrrelda viimase 12 kuu müügitulu 2023. aasta esimese kvartali lõpu seisuga sellele eelnenud 12 kuu perioodiga, on kogukäive kasvanud 15,9%. Viimase aasta käibekasvu taga on suuresti hindade kasv, mis on tingitud muuhulgas puiduhindade, tööjõukulude ja teiste sisendhindade tõusust.
Olenemata tugevast majandustulemusest on tööhõive puidutööstuses langenud ning mitmed sektori ettevõtteid on pidanud töötajaid koondama. Kui 2022. aasta esimeses kvartalis oli valdkonnas 11 100 töötajat, siis 2023. aasta esimeseks kvartaliks oli töötajate arv langenud 10 500ni. Samaaegselt on palgad puidutööstuses tõusnud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi 12%: sektori keskmine töötasu oli 2023. aasta esimeses kvartalis 1809 eurot (2022. aasta esimeses kvartalis 1621 eurot).
Sektori esindajate sõnul seisab Eesti puidutööstus silmitsi madala tööhõive ning vananeva töötajaskonnaga. Tingituna rahvastiku madalast iibest, tööealiste inimeste arvu vähenemisest lähitulevikus ja vähesest huvist eriala vastu noorte seas, võib probleem järgnevate aastate jooksul süveneda ning seetõttu võib eeldada, et palgakasv sektoris jätkub ka edaspidi.
Puidutööstuse efektiivsusnäitajad on võrreldes 2022. aasta lõpuga stabiilsed. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on puidutööstusettevõtete käive töötaja kohta kasvanud 21,1% tulenevalt nii hindade kasvust kui ka töötajate arvu vähenemisest. Kuivõrd Eesti aastane inflatsioonitase 2023. aasta kvartali kvartali seisuga oli 17,1%, jäi aastane sektori efektiivsuse reaaltõus umbes 4% juurde.
Järgnev aasta tõotab Eesti puidusektorile tulla keeruline, kuna Eesti puidutööstuse eksport on peamiselt Skandinaavia maadesse, kus ehitus- ja kinnisvarasektori kasv on asendunud langusega. Seda eriti Rootsis, kus väljastatud ehituslubade arv on tugevasti langenud võrreldes eelnevate aastatega. Lisaks on langenud tarbijakindlus kõikidel olulistel puidusektori eksportturgudel ning tööstuse klientidel on suured laoseisud, mille müük võtab tavapärasest rohkem aega.
Aprillis avaldatud koalitsioonileppest selgus, et uus valitsus lähiaastatel raiemahte suurendada ei kavatse, mis Eesti Metsa- ja Puidutööstus Liidu sõnul mõjutab otseselt tööhõivet metsanduses ja sellega kaasnevates sektorites. Samas on valitsus võtnud eesmärgiks suurendada puidu väärindamist Eestis kohapeal. Sektori esindajate sõnul on puidukeemia puhul tegemist innovaatilise valdkonnaga, mis aitaks pikendada kohaliku puidu tarneahelat ning tekitada Eestis uue ringbiomajanduse lüli.
Kuigi lähitulevik tõotab puidusektorile tulla raske, on minevik näidanud, et Eesti puidutööstus kohaneb kiiresti ning on suutnud nii käivet kui kasumit kasvatada ka kõige karmimatel kriisiaastatel. Varasemate aastate kõrgetest investeeringutest tulenevalt on Eesti puidutööstusettevõtted hästi automatiseeritud, digitaliseeritud ning keskmisest kõrgema tootlikkusega. Lisaks võib loota ka osalist puiduhindade allapoole korrektsiooni seoses energiahindade taltumisega Euroopas.
