2022. aasta viimane kvartal tõi kinnisvarahalduse ja -hoolduse sektoris nii mõnedki rekordid võrreldes eelnevate aastate ja kvartalitega: suurim sektori käive, suurim arv töötajaid, kõrgeim tööjõumaksude kulu jne. Siin ei ole siiski tegemist majandusbuumi õitsenguga, vaid peegeldus üleüldisest majandusolukorrast, kus kõrge inflatsioon toob paratamatult igas sektoris kaasa rekordiliselt kõrged palgatasemed, rekordiliselt kõrged sisendhinnad ja heal juhul ka samas suurusjärgus käibe kasvu.
Valdkonna viimase kvartali käive ulatus 77,7 miljoni euroni ning koondkäibe kasv on olnud igas kvartalis stabiilselt 2-4% kasvades aastaga kokku 15%. Tööjõumaksude kulud on seejuures aastaga kasvanud 12,6%. Siin on mõju nii töötajate arvu kasvul kui ka keskmise kuupalga suurenemisel. Töötajate arv, mis varasemalt on, koroonaaega arvesse võtmata, üpris stabiilsena püsinud, on 2022. aasta lõpuks kasvanud ning jõudnud 11 000 lähedale. Iseenesest võib seda muutust kindlasti positiivsena võtta, sest antud sektoris on tööjõu puudus pidevalt muret valmistanud ning valmistab praegugi. Samas on sektoris tegutsevad tegevjuhid toonud väljakutsena välja uute töötajate kvalifikatsiooni – uus töötaja tuleb ise töö käigus spetsialistiks välja õpetada, mis loob kindlasti mõningast ebaefektiivsust. Kui kasvanud töötajaskonda arvestades käibe kasvu uuesti vaadata, siis käive töötaja kohta on suurenenud 12,9%. Kas sellest on piisanud ka sektori ettevõtete kasumlikkuse säilitamiseks või on samas tempos kasvanud üldkulud seda siiski omakorda vähendanud?
Vastuse sellele saame tõenäoliselt varsti, kui kinnisvarahalduse ja -hoolduse sektori ettevõtted oma majandusaasta aruandeid avalikustama hakkavad. Kindlasti on väljakutsed tulenevalt ettevõtete suurusest ning senistest sammudest erinevad olnud, kuid finantsjuhtimise täpsus, töötajate ja klientide hoidmine ning innovatsiooni otsingud on kahtlemata olulised kõigile.
