• Maidu Harjak, autor |
2 mins read

Masina- ja metallitööstus on Eesti üks tähtsamaid tööstusharusid, mille käibest 2/3 moodustab eksport. Kallinenud tooraine, energia, logistika ja tööjõud on tekitanud olukorra, kus Eesti tootjate konkurentsieelis eksportturgudel on kadumas.

Sektori viimase 12 kuu koondkäive on kasvanud 12,7% võrreldes eelneva sama perioodiga. Selget trendi siiski käibe kasvatamise osas näha ei ole. Leidub nii käibekasvatajaid kui ka varasemalt edukaid ettevõtteid, kellel käive on vaadeldaval perioodil oluliselt langenud.

Eelpool toodud tulemuste põhjal võib siiski väita, et keerulistele tingimustele vaatamata on seni enamus Eesti masina- ja metallitööstuse sektori ettevõtted hästi hakkama saanud. Lisaks tuleb arvestada, et kohati on neil tulnud tegutseda ebavõrdses konkurentsiolukorras, kus teiste riikide sama ala ettevõtted on saanud riigilt tuge energiahindade kallinemise kompenseerimiseks.

Töötajate arv masina- ja metallitööstuse sektoris on aasta lõikes jäänud praktiliselt samaks kasvades 0,3%. Sellest küll mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei saa. Leidub nii töötajate arvu suurendanud kui ka kahandanud ettevõtteid. Kuna pikemat aega on valitsenud kvalifitseeritud tööjõu puudus, siis väike töötajate arvu kasv viitab pigem ettevaatlikkusele uute töötajate värbamisel.

Eesti tööstussektori jätkusuutlikkus sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas uute tehnoloogiate kasutuselevõtust, ressursitõhususest, tööjõu kättesaadavusest ja kvalifikatsioonist, keskkonnanõuete täitmisest ning konkurentsivõimest nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Positiivsete märkidena võib välja tuua, et Eesti tööstussektor on järjest enam suunatud kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste tootmisele ning innovatsioonile. Lisaks on Eesti tööstusettevõtted muutunud üha enam keskkonnateadlikumaks ning pööravad suurt tähelepanu ressursside säästlikule kasutamisele ja jäätmete vähendamisele.

Eesti masina- ja metallitööstuse tulevikku võib prognoosida positiivsena, kuna sektor on järjest enam rakendamas automatiseerimist ja digitaliseerimist. See võimaldab ettevõtetel olla üha konkurentsivõimelisemad. Samuti suureneb nõudlus masina- ja metallitööstuse toodete järele, kuna sektor on seotud paljude teiste tööstusharudega, näiteks ehitus-, põllumajandus-, toidu- ja elektroonikatööstusega.

Loodetavasti suudab Eesti masina- ja metallitööstus tänu eelpool mainitule üle elada ka hiljuti valitsuse poolt avaldatud kavandatavad maksumuudatused ning säilitada samal ajal konkurentsivõime peamistel välisturgudel.