- Kriisid kiirendasid tootevaliku kasvu
- Digimaailm neelas trükitud ajalehe alla
- EL-i regulatsioonid ja segane tulevik
Majandusaasta 2022 oli väljakutseterohke aasta, mil tuli mitme kriisiga korraga tegeleda ja samal ajal ka suurenenud nõudlusele vastata. Pikalt planeeritud või siis jooksev vajadus seadmete mitmekesistamisele ja investeerimisele andis võimaluse pakkuda individuaalsemaid lahendusi nii trüki- kui ka pakenditööstuses. Sektori tulevik on paljutõotav, kuigi EL-i regulatsioonid tekitavad segadust.
Kriisiaegadel tegutsemine ja sellest väljatulek on võrdlemisi aeglane ning mõju avaldub majandusnäitajates mitu aastat. Pandeemiakriis pani enamuse ettevõtteid keerulisse olukorda, kus tarbijate liikumispiirangute tõttu tuli kogu äri üle vaadata ja esimesel võimalusel digimaailmaga tutvuda ning sinna üle kolida. Seoses e-maailma pealetungiga suurenes e-teenuste ja nendega seotud lisateenuste maht. Ka peale koroonapandeemia piirangute tühistamist jäi osa tarbijaid digimaailmale truuks. Ülemaailmselt on e-pakendite nõudluse kasv prognooside järgi CAGR kuni 9,8% 2027-aastani[1].
Hoolimata digimaailma laienemisest kasvas vajadus ka pakendite järgi
Digimaailmast tellitud tooteid saadab aga füüsiline vajadus neid tarbijani transportida, mis tõi kaasa pakendite arvu kasvu ka Eestis. Karpide, kastide ja pakendite lainepapist või tavapapist tootmine kasvas 2023.a. I kvartalis võrreldes eelneva aasta esimese kvartaliga pea kolmandiku võrra. Suure tõenäosusega püsib logistikast tulenev pakendite maht ka tulevikus tõusutrendis. Samal ajal on aina olulisem, et pakendit oleks võimalik korduvkasutada, mida toetab paberi ja kartongi kõrge ringlussevõtu sihtmäära protsent 98% 2021. aastal[2]. Statistikaameti andmetel on taastunud ka töötleva tööstuse ametikohtade arv pandeemiaeelsele ajale, kuid jääb veel 2018. aastaga võrreldes 15% madalamale tasemele.
Digimaailma võlu mõjutab aga tugevalt trükiajakirjandust, mis on viimased viis aastat olnud püsivalt langustrendis. Digitrükiste mahu suurenemise tõttu on paberi tootmise maht vähenenud 2022.a. esimese kvartali 17 539,8 tonnilt 5 798,6 tonnini 2023. a. esimeses kvartalis. See annab lootust, et pabertooteid suunatakse ringlusesse juba mitte-virgin toorainest.
Väiksem paberi tootmine peaks kaasa aitama ka EL-i ja riigi kliimaambitsioonidele, kus regulatsioonid karmistuvad, jälgitakse aina enam toodete süsiniku jalajälge ja toormaterjali päritolu ning selle ringsust. Küll jääb aga endiselt selgusetuks, kui rakendatakse „saastaja maksab“ printsiipi, siis kes vastutab ja maksab toodetud trükise-pakendi jäätmekäitluse korraldamise, ringluse ja taaskasutamise eest, kas tellija, tootja, lõpp-tarbija või riik?
Tarbija võib ju eelistada säravamat brändipakendit, kuid kas ta on nõus edeva tooteümbrise eest maksma tänasest rohkem? Või on tänapäeva tarbija järjest kriitilisem ümbrise suhtes ja jälgib pigem toote kvaliteeti ja selle mõju ümbritsevale keskkonnale?
[1]The Future of E-commerce Packaging to 2027, Smithers, 2022 [link]
[2] Liigiti kogutud paberi-ja kartongijäätmed (03 03 08, 15 01 01, 19 12 01, 20 01 01) aastatel 2020-2021, Keskkonnaagentuur, 2023 [link]