Inseneribüroode neljanda kvartali ülevaade näitab, et pikalt väldanud kasvutrend püsib turul edasi. Võrreldes 2022. aasta neljandat kvartalit aastatagusega, näeme, et büroode käive kasvas 65,8 miljonilt eurolt 80,4 miljoni euroni, mis tähebda 22%list aastast kasvu. Tuleb mainida, et ajalooliselt olid neljanda kvartali käibes kõrgemad võrreldes teiste perioodidega. 2022. aasta koondkäive oli 289,2 miljonit eurot, mis on 17,8% kõrgem tunamullusest 245,6 miljonit eurost.
Inseneribüroode tööjõuturul on toimumas praegu huvitavad arengud. Vaadates otsa möödunud kvartalitele, näeme, et alates 2021. aasta teisest kvartalist oli töötajate arv üldises languses. 2021. aasta esimeses kvartalis jõudis ehitusinseneride arv maksimaalse 3050ni, peale seda algas aeglane, aga jätkuv langusetrend. Neljanda kvartali lõpuks töötas Eesti ehitusinseneride ettevõtetes 2861 töötajat. Siinjuures on huvitav, et koroona ajal töötajate arv ei langenud, vaid isegi kasvas. Ilmselt võib eeldada, et kuna koroona-aegsed kesk- ja pikaajalised prognoosid olid veel tuleviku suhtes positiivsed, siis eeldades kasvavaid tulusid jätkasid inseneribürood uute töötajate palkamist. Kuna praegune perspektiiv on tumedam ning tööjõuhinnad jõudsid uuele kõrgeimale tasemele, siis ilmselt peavad bürood käituma konservatiivsemalt ning tõmbama kulusid sh tööjõukulusid kokku.
Negatiivseid prognoose toetab nüüd ka ehitustööde maht Eestis, õigemini selle langus. Statistikaameti ülevaade näitab, et ehitussektori trend on jõudnud langusesse ning arvestades kõrgemaid ehitushindu ja Euroopa Keskpanga intressipoliitikat, pole suurt lootust ega põhjust, et see trend muutuks lähiajal positiivseks.
Kui Eesti ehitusturg tundub olevat languses, siis kuidas on olukord meie põhjanaabritega? Kolmandas kvartalis olid Soome ehitusinsenerid ja ehitusvaldkond veel kasvutrendis. Arvestades, et Soomes hindade ja tööjõukulude kasv ei olnud sama suur nagu Eestis, võiks eeldada, et kasvutrend püsib ka järgmisel aastal, kuid ei saa välistada, et kasv ise muutub väiksemaks.
