Metsandus ja puidutööstus, mis on pikalt olnud Eesti väliskaubanduse üks suurimaid tasakaalustajaid ja seeläbi üks riigi majandusarengu vedajaid, on sattunud peaaegu täiusliku tormi kätte.
Nõudluse vähenemine peamistel eksportturgudel, energia ja tooraine väga kõrge hind, konkurentsivõime vähenemine Euroopa riikides, kus valitsused toetavad sealseid tööstusettevõtteid, kasvav ebakindlus sunnivad loobuma investeeringutest; metsanduse arengukava toob eeldatavasti kaasa raiemahtude olulise vähendamise – see on ainult osaline loetelu probleemidest millega puidutööstus peab nüüd ja pikemas perspektiivis hakkama saama.
Kvartal või poolaasta on liiga lühike periood hindamaks, kui suur mõju sektorile tervikuna saab olema hetkel majanduskeskkonda mõjutavatel teguritel. Sektori koondkäive 2022. aasta neljandas kvartalis kasvas 14% võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga. Suurimad käibekasvatajad on muuhulgas need ettevõtted, kes külmemate ilmade saabumisel kasvatasid pelleti ja energiapuidu müüki.
Töötajate arv sektoris on langustrendis, aastane langus 8%. Eelmise aasta viimastel kuudel jõudsid avalikkuse ette mitmed koondamisteated puidutööstuse ettevõtetest. Maapiirkondades vähenev tööhõive on kindlasti murettekitav trend ja selle täielik mõju Eesti regionaalarengule väljendub alles aastate pärast.
Puidu- ja metsatööstus on täna üks suuremaid regionaalsesse arengusse ja Eesti SKP-sse panustajaid. Mets on oluline vara, mida Eesti saaks rohepöörde raames oma konkurentsivõime parandamiseks kasutada. Seda nii puidul põhinevat materjaliteadust kui tehnoloogiad arendades. Selle aluseks on kindlustunne tuleviku suhtes, et mahukad investeeringud ennast pikaaegselt ära tasuvad. Praegune metsanduse arengukava näeb aga hoopis ette sektoris suuri kärpeid ja kindlustunne tuleviku suhtes selgelt kahaneb. Puidutööstuste juhtide hinnangul võib metsanduse arengukavas planeeritud raiemahtude vähenemine tuua kaasa vähemalt 6000 töökoha kadumise ja seda peamiselt maapiirkondades, kus juba praegu on tööhõive langustrendis.
Huvitav saab olema ka puidutööstuse tulevik energiatootmise vaatenurgast. Raiemahu vähenemine 2–3 miljonit tihumeetri võrra sunnib muutma raie proportsiooni veelgi enam energiapuidu kasuks ning me jõuame sinna, kus ligi 60% raiutavast puidust on väheväärtuslik energiapuu. Seda hakatakse Eesti sooja- ja elektritarbijale müüma ning võib ennustada, et oluliselt kallima hinnaga. Raske on mõista, kuidas see aitab kaasa majandusarengule või sektori konkurentsivõime hoidmisele.
Kuigi üldpilt puidutööstuses on praegu murettekitav ja järgmised paar kvartalit tulevad kogu sektorile keerulised, saab siiski varasemale kogemusele tuginedes uskuda, et keerulisemate aegade mõju sektorile ei saa olema laastav, sest ettevõtted on hästi kapitaliseeritud, automatiseeritud ning igati suutelised leidma lahendusi ka siis, kui avalikkuse üldine hoiak ja riiklik majanduspoliitika ei soosi metsa- ja puidutööstuse arengut.
