Metsavarumisega tegelevatel ettevõtetel läks 2022. aastal hästi, sest tugevat kasvu näitas nii käive kui ka kasumlikkus. Juba 2021. aastal vallandus buum ehitussektoris ja sama aasta teises pooles algas energiakandjate inflatsiooniralli, mis tõi rõõmu ka metsavarujatele. Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris lisas puidu hinnakasvule hoogu, eriti energiapuidu osas, sest kibekiiresti oli vaja leida asendus agressorriigi Venemaa naftale ja gaasile.
Eelmise aasta neljas kvartal näitas tervikuna võimsat kasvu võrreldes aastataguse perioodiga. Sektori ettevõtete käive kasvas üle kahe korra, ulatudes 296 miljoni euroni. Suure panuse sellesse andis küttepuit, mille hind 2022. aastal kolmekordistus.
Kui 2021. aastal tasus metsaomanikul raiuda kvaliteetset puud, siis 2022. aasta kõrged energiahinnad motiveerisid metsamehi minema ka vähemväärtusliku puidu järele. See tagas sektori atraktiivsuse kogu aasta jooksul ning metsavarumise sektori ettevõtete arv püsis peaaegu muutumatuna, ulatudes 2022. aasta neljanda kvartali lõpuks peaaegu 300 ettevõtteni.
Palgakasv kattis peaaegu inflatsiooni
Kui sektori käive näitas 2022. aasta viimases kvartalis selget kasvu, siis töötajate arv vähenes võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga 3,8%. Majanduse jahtumine väljendub puidusektoris metsavarujate tööhõive vähenemisena. Saematerjali nõudluse languse ja puidu kõrge hinna tõttu on saeveskid oma tegevust koomale tõmmanud, mistõttu ei nõuta metsavarujatelt enam nii palju toorpuitu kui varem. See aga tähendab kokkuvõttes vähem hõivatuid. Samuti oli sektori keskmine brutotöötasu 2022. aasta neljandas 3,9% väiksem kui sama aasta kolmandas kvartalis, ulatudes 1950 euroni. Samas võrreldes aasta varasemaga kasvas töötasu siiski keskmiselt üle 17%, mistõttu on sektori töötajate reaalpalk püsinud peaaegu samal tasemel, kui arvestada Eesti keskmist inflatsioonikordajat.
Edaspidine sõltub energiaturust ja metsanduse arengukavast
2023. aasta alguses on puidu hind languses, mis omakorda tähendab metsavarujatele käibe vähenemist. Lisaks ümarpalgile on viimaks odavnema hakanud energiapuit, mille hinna on alla toonud teiste energiakandjate odavnemine tänu keskmiselt soojemale talvele. Hetkeprognoosid näitavad, et sektor jahtub vähemalt 2023. aasta suveni ning peale seda toimuv sõltub eelkõige majanduse kui terviku käekäigust.
Energiapuidu hind sõltub eelkõige sellest, kuidas õnnestub Euroopal endale tagada järgmise aasta energiavarud, sest tarneahelates on endiselt olulist ebakindlust. Eesti siseselt on olulise mõjuga hetkel Riigikogus menetlemisel olev metsanduse arengukava, mis näeb ette raiemahtude märkimisväärset vähendamist. Võib arvata, et see toob surve puiduhindade tõusuks ka tulevikus. Küll aga mõjutab väiksem raiemaht sektori hõivet, sest töökäsi pole paratamatult enam nii palju vaja.