- Kõrged elektrihinnad on tootjatele lühiajaline rõõm, tarbijate väljavaade pole kiita.
- Uued taastuvenergia investeeringuid takerduvad, kui ei teki energiasalvestust.
- Energiasalvestuse arenguks on vaja ärimudeli ja turu selgust.
- Eestil on hea võimalus õppida teiste riikide kogemusest.
Kõrgete elektrihindade tuules saavutasid elektritootjad 2022. aastal rekordilisi äritulemusi. Tootmisvõimsuste lisandumine tähendab, et nii see edaspidi ei jää, kuid tarbijatele ei too see pikas perspektiivis kaasa elektrihinna langust. Iga Eestisse lisanduv päikese- ja tuulepark kärbib elektritootjate kasumlikkust, kuid ilma energiasalvestuse võimaluseta jääb tarbijatele elektrihind jätkuvalt kõrgeks.
Viimase pooleteise aastaga kasvas elektrihind kohati kümnekordseks. Kui 2020. aastal oli aasta keskmine Nordpooli elektrihind Eestis 34 eurot megavatt-tunni kohta, siis 2021. aastal tõusis see 87 ning 2022. aastal juba 192 euroni. See tekitas optimismi energiasektori ettevõtetes ja selge investeerimislaine taastuvenergiasse – suuremate turuosaliste tulevikuarenduste mahud ületavad juba tänast Eesti elektritarbimist. Küll aga realiseeruvad need mahud ainult siis, kui investeerimisotsusteni tegelikult ka jõutakse.
Poolteist aastat valitsenud kõrge elektrihind on seni piisavalt ärgitanud elektritootjaid investeeringutele, kuid iga lisanduva päikese- ja tuulepargiga väheneb projektide kasumlikkus ja seega ka ettevõtete investeerimisvalmidus. Seda põhjusel, et päikese- ja tuulepargid toodavad samaaegselt. Kui päike paistab, siis toodavad kõik päikesepargid ning nendel tundidel viib suurem energiatootmine elektri turuhinna alla. Kuigi neil tundidel naudivad tarbijad soodsamat hinda, jäävad nad ikka kõrge hinna lõksu tuulevaiksel või pilvisel päeval. Just siis tekivad palju tähelepanu saanud ülikõrged hinnad nagu 4000 eurot megavatt-tunni kohta 17. augustil 2022. Suurem hinnakõikumine tähendab kokkuvõttes ikka tarbijale kõrget hinda.
Allikas: Nordpool
Tarbija maksab kõrget elektrihinda ka siis, kui Eesti taastuvenergia tootmine märgatavalt suureneb – tootmise lisandumisega suureneb oluliselt hinna volatiilsus. Tuuleparkide toodangumaht kõigub aasta lõikes ning tuulevaikus võib esineda mitu päeva järjest. Päikeseparkidel on hooajalisus veel suurem, sest 80-90% energiast toodavad nad märtsist septembrini ning seda vaid päevasel ajal. Seetõttu on elektri hinna tasakaalustamiseks ja ühtlustamiseks vajalik toodangu nihutamine, tuuleparkide puhul päevade lõikes ja päikeseparkide puhul tundide lõikes. Seetõttu tuleb taastuvenergia tootmine ühildada energiasalvestusega, seda nii lühiajaliselt kui ka pikemaajaliselt.
Brittide kogemus: ületootmine tõstab elektrihinda
Seda, mis juhtub siis, kui energiasalvestust päikese- ja tuuleparkide kõrval ei ole, saame õppida teiste riikide kogemusest. Suurbritannias tõi taastuvenergiasse investeerimise laine kaasa suured probleemid energiasüsteemis. Tuule- ja päikeseparkide toodangut on hakatud jõuga piirama ning sageli ei võeta toodangut võrku vastu. Kuigi elektrit on justkui sageli üle, on samal ajal elektri bilansienergia hinnad tõusnud hüppeliselt ning ulatusid 2021. aastal üle 2,3 miljardi naelsterlingi ainult tasakaalustamise tagamiseks.
See on toonud kaasa olukorra, kus tuule- ja päikesepargid ei saa oma toodangut väga tuulistel või päikeselistel päevadel võrku müüa ning tootjate jaoks on muutnud väga keerukaks kasumlikkuse tagamine. Rohelist elektrit toodetakse, aga elektrivõrku seda ei lasta ja seda kuskile panna ei ole. Seetõttu pööravad britid suurt tähelepanu energiasalvestusele ning ilma selleta uusi tootmisvõimsusi praktiliselt ei planeerita. Eestis saab seda kõigile turuosalistele kallist probleemi vältida, kui ühes päikese- ja tuuleparkidega hakatakse aegsasti arendama energiasalvestust.
Kõrgetest elektrihindadest tulenev elektritootjate ja -müüjate kasumlikkus ning hiljutine investeerimisvalmidus ei jää kindlasti selliseks, pole ka alust arvata, et nii lahenevad kiiresti kõik Eesti energiamured. Kavandatavad investeeringud vajavad lisaks tootmisele energiasalvestust ning julgen väita, et energiasalvestus on järgmise paari aasta keskne kasvusuund Eesti energiasektoris. Energiasalvestus annab võimaluse tasandada elektri hindade kõikumist, balansseerida elektrisüsteemi ning annab hinna ja investeeringukindluse investoritele, et päikese- ja tuuleenergiat on võimalik jätkuvalt kasumlikult toota. Hetkel hoiab energiasalvestuse arengut veel tagasi selge ärimudeli ja turu puudumine Baltimaades, kuid selle vajadus muutub iga päevaga asjakohasemaks.
Salvestuse puudumine tabab ühtemoodi valusalt nii elektri tootjaid kui ka tarbijaid, sest esimeste kasumlikkus väheneb ja teised maksavad liiga kõrget hinda. Kui 2020. aasta taastuvenergia toetusskeem käivitas päikeseenergia võidukäigu Eestis, siis loodetavasti annab viimase pooleteise aasta kõrge elektrihind hoo sisse energiasalvestusele. See aitab meil 2030. aastaks tõeliselt täita taastuvenergiale täieliku ülemineku eesmärk.
