Kui Eestis ükskord teavituskanali loomise kohustus tuleb, siis tuleb see mürinal. Belgia ja Soome hiljutine praktika näitab, et nn esimese ringi suurtele ettevõtetele antakse teavituskanali loomiseks aega kõige enam kolm kuud.
Juba üle aasta tagasi, so 17. detsembriks 2021 pidid ELi liikmesriigid võtma oma siseriiklikku õigusesse üle ELi rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi 2019/1937.
Kui eelmisel aastal polnud Eesti kaugeltki mitte ainuke patune, kus siseriiklikku rikkumisest teavitaja kaitse seadust polnud vastu võetud, siis nüüd oleme jõudmas lootusetute mahajääjate leeri. See aga tähendab ettevõtetele seda, et kui seadus ükskord vastu võetakse, tuleb olla valmis kiiresti tegutsema. Seda näitab ka kahe alltoodud riigi praktika.
Belgia parlament võttis rikkumisest teavitaja kaitse seaduse vastu mullu novembris. Seadus hakkab kehtima kaks kuud pärast ametlikus väljaandes avaldamist, so alates 15. veebruarist 2023. Samast päevast, so alates seaduse jõustumisest peavad endale sisse viima asutusesise teavituskanali kõik vähemalt 250 töötajaga erasektori tööandjad ja teised esimesse kohustatud isikute ringi kuuluvad organisatsioonid.
Soome parlament võttis samuti aasta lõpus rikkumisest teavitamise kaitse seaduse vastu ja see jõustus 1. jaanuarist 2023. Vähemalt 250 töötajaga erasektori tööandjad ja teised nn esimese ringi organisatsioonid peavad asutusesise teavituskanali sisse seadma 1. aprilliks 2023.
Erasektori tööandjad, kes annavad regulaarselt tööd 50-250 inimesele, kohustuvad nii Belgias kui ka Soomes teavituskanali sisse viima hiljemalt 17. detsembriks 2023.
Eestis kuuluvad rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu alusel esimesse kohustatud isikute ringi erasektori lõikes juriidilised isikud, kes annavad tööd vähemalt 250 ettevõttele, samuti kõik finantssektori ettevõtted sõltumata töötajate arvust.
Uudise kirjutamisel on kasutatud Lexology õigusartikleid.