Teise kvartali tulemusi analüüsides võib tõdeda, et meie põllumajanduse jaoks oli esimene poolaasta edukas. Kõrge müügihind turgudel (võrreldes aasta varasemaga) ning eelmisel aastal vana hinnaga soetatud väetised tagasid taimekasvatuse sektori edu. Loomakasvatajate edu taga seisavad searümpade ja veiste suurenenud kokkuostuhinnad. Piimatootmine nautis samuti piima baashinna tõusu.
Selle lühikese kokkuvõttega võikski lõpetada teise kvartali tulemuste kommenteerimise, ent mis ootab tulevikus?
Tulevik on enamasti prognoosimatu
Üldise ebastabiilsuse juures, mis mõjutab kogu meie majandust, vaatame kiiresti läbi järgmiste asjaolude mõju põllumajanduse sektorile:
- kallis elektrienergia, gaas ja diislikütus;
- kallid väetised;
- palgasurve;
- tarbijate kasvav ebakindlus (madal tarbija kindlustunde indikaator);
- põud Euroopas.
Maaeluministeeriumi andmetel tarbib põllumajandus 1,6% elektrienergiast ning toiduainete ja joogitootmine 3,7%. Samas moodustab energiakulu kogukuludest (koos kütusega) ca 8% ning kalapüügi ja vesiviljelusel keskmiselt 16%. Selle kulukomponendi kasvu leevendamiseks kehtivad mitmed mõjude leevendusmeetmed, kuid kindlasti võiks valitsus neid pikendada või midagi lisada.
Suurenenud gaasi ja elektri hind survestas paljusid väetiste tootjaid Euroopas oma tootmist peatama. Lisaks ei tohi enam pärast 10. juulit 2022 importida Venemaal toodetud väetisi. Kuigi väetiste hinnad on kasvanud, soovitaksin siiski neid sel aastal vajalikus koguses ära varuda.
Palgasurve taga on tarbijahindade šokeeriv kasv sellel aastal. Põllumajandusettevõttel tuleb teha raske otsus: kas tulla vastu kõigile töötajatele või struktureerida oma personal ümber osalise palgakasvu ning koondamise kaudu.
Lõpptarbija otsus oma tulevase toidukorvi suuruse ning struktuuri kohta mõjutab jaemüügikettide, toiduainete tootjate ning põllumajandusettevõtete müügitulu suurust. Seega toob langev tarbija kindlustustunde indikaator kaasa väga karmid läbirääkimised uute sisseostuhindade üle nimetatud sektorite ettevõtete vahel. Selles olukorras hoian ma pöialt põllumeestele.
Rekordiliselt palav ning kuiv suvi Euroopas põhjustas põuda, mis Euroopa Komisjoni (EK) hinnangul võib olla tõsiseim vähemalt viimase 500 aasta jooksul. Hetkel on raske prognoosida selle asjaolu mõju, mis omakorda sõltub suuresti leevendusmeetmetest, mida Euroopa Komisjon kavatseb ette võtta.
Vaata ülevaadet lähemalt Äripäeva Infopanga koostatud põllumajandusettevõtete konkurentsiraportist https://pood.aripaev.ee/pollumajanduse