Teadupärast tõstab tõusuvesi kõiki paate korraga, nii on ka kasvavas majanduses. Utreerides võime öelda, et mittekasvamiseks peab ettevõte omajagu vaeva nägema ja järjepidevalt eksima. 2022. aastal seisab Eesti silmitsi majanduslanguse ja ostujõu langusega (Eestis on euroala kõrgeim inflatsioon – 22%). Sellises olukorras kipuvad ettevõtted keskenduma taktikalistele valikutele ja võetud turupositsioonide kindlustamisele. Samas on just strateegilised otsused need, mis pikas vaates ettevõtte edu ja elujõulisuse määravad. Nüüd ongi juhtidel võimalus näidata, mis puust nad tegelikult tehtud on.
Digimuutuse armuaeg, ennekõike just digitaalse vundamendi ja võimekuse ülesehitamise kontekstis, hakkab vaikselt ümber saama. Ettevõtted, kes pole digitaalset väärtuspakkumist fookusesse võtnud, leiavad end nüüd keerulisest situatsioonist. See peab paika nii teenusepakkuja kui ka kliendi vaatest. Teenusepakkujate puhul võiksime näha aina enam nutikaid hinnastamismudeleid, kus jagatakse riski ja tulu, aga ka pool- või täisautomatiseeritud teenuseid.
Raske oleks mitte juhtida tähelepanu koroonale ja sõjale, kuid tänaseks on turg mõlema kriisiga harjunud, ettevõtete enamus on neile muutustele ka reageerinud ning töö ümber korraldanud. Nagu ennustatud, on kaug- ja hübriidtööst saanud norm ning paindlikkusest on võitnud nii töötajad kui ka tööandjad. Trendide kontekstis püsib kõik sama – jätkuvalt on mõistlik pöörata tähelepanu küberturbe, andmepõhise äri ja kasutajakogemuse parandamisega seotud tegevustele.
Programmeerimise valdkonna ettevõtete teise kvartali raportist näeme aga ka sisulisi muutusi turudünaamikas. Tööjõumaksude hüppeline kasv sektoris on aeglustunud, keskmine kuutasu on jäänud paigale ja käive töötaja kohta on langenud 5%. Kõrge inflatsiooni tingimustes on veel vara hinnata, kas palgasurve jääb püsima või mitte. Töötajate arv teises kvartalis jätkab jõudsalt kasvamist, mis näitab, et sektor pigem sihib kasvu järgnevatel kuudel. Samas tuleb siin eristada teenusettevõtteid ja neid, kes keskenduvad toodetele. Tooteäri on stabiilsem, sest stabiilsem (korduvtulu komponendiga) käive mõjutab ettevõtet kõigil tasanditel.
Võtmetöötajate hoidmine on eraldi väljakutse. Töötajad on liikuvamad kui kunagi varem ja eelnevalt võetud strateegiliste positsioonide kindlustamiseks võib olla vajalik riski ja võitu töötajatega jagada. Näeme turul aina enam loominguliselt struktureeritud töösuhteid. Tippjuhtide uue põlvkonna kasvatamiseks on selline areng igati tervitatav. Teises kvartalis näeme ka riskide tasandamist – Euroopa kõige väärtuslikum iduettevõte Klarna koondas 10% töötajatest. Eestis viis sarnase kärpimise läbi Starship.
Programmeerimise valdkonna ettevõtete käive on läinud teises kvartalis väikesesse langusesse (2%), kuid muutus on nii väike, et põhjapanevaid järeldusi selle alusel teha oleks ennatlik. Ka riskikapitali investeeringute maht on sümpaatne – 2022. aastal on Eesti iduettevõtetesse investeeritud 1+miljard eurot, millel on sektori arengule pikaajaline mõju. Võime loota, et spekulatiivset raha on jäänud pisut vähemaks, mis oleks kooskõlas turuolukorraga, kuid ega meil kindlaid tõendeid pole.
Kokkuvõtlikult võime öelda, et programmeerimise valdkonna ettevõtete tervis on jätkuvalt hea ja patsient on ekspertide jälgimisel. Sektorit iseloomustab kiire reageerimisvõime, mistõttu jõuame taas juhtimiskvaliteedi teemani. Head juhid oskavad paati pinnal hoida ka siis, kui tõusu ei ole ja vett napib.