• Raul Nugis, Author |

SEB Panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel leiab, et finantssektoris on teatud teenuseid võimalik väga hästi automatiseerida ka tehisintellekti abil. Kuid inimliku otsesuhtluse ning regulatsioonide mõtestamise vajadus nõuab inimesi.

Kui efektiivselt on võimalik panganduses tegutseda? Kuhu see valdkond üldse liigub?

Kahtlemata saab pangandust palju automatiseerida. Kuid finantsvahenduses, ja eriti Euroopas, on selgeks piiriks regulatsioonide pidev lisandumine ja karmistumine. Vaadates seda, mis on toimunud näiteks GDPRi (isikuandmete kaitse), KYC (kliendi tundmise) ja AMLi (rahapesuvastase võitluse) poolel, samuti väärtpaberiturul MiFID ja MiFID II regulatsioonidega, eeldab viisaka ja korraliku institutsiooni ülalpidamine ikkagi väga suurt ressurssi. Nii et teatud teenuste puhul on sisenemisbarjäär ikkagi suhteliselt kõrge ning automatiseerimisega ei saa kõiki küsimusi lahendada.

Milliseid omadusi finantsvaldkonnas vaja on?

Automatiseerimise puhul peab keegi selle läbi viima ja see tähendab seda, et programmeerijaid ja andmeteadlasi kulub ilmselt lähimatel aastatel hulgi. Arvestades mainitud regulatiivset koormat, siis ma ei tea küll, kuidas on selles vallas nõudluse ja pakkumise vahekord tööturul, aga kui tunnetuslikult vaatan, siis juriste paistab kuluvat nagu leiba. Ja loomulikult on hinnatud need, kes suudavad inimestega kontakti saavutada, müüa ja keerulisi kontseptsioone lihtsaks rääkida – meie kultuuriruumis on selliseid alati vaja. Kui inimesel ei ole kõiki sotsiaalfoobiaid, mida ette annab kujutada, siis tal juba on mingi väikene eelis tööturul. Lisaks on oluline keelteoskus, meil lisaks inglise keelele kindlasti ka vene keel. Keeltega kaasneb sageli ka üldine intellekti laiahaardelisus, oskus tajuda maailma.

Loe täispikka artiklit KPMG ajakirjast FOORUM 2019.

Tags: