KPMG finantsaruandluse uudiskiri: ESG aruandluse uus ajastu on alanud

Euroopa Komisjon tegi aprillis 2021 ettepaneku CSRD direktiiviks, mille kohaselt laieneks kestlikkuse aruandluse kohustus kõikidele suurettevõtetele aastal 2023 ja börsil noteeritud väike- ja keskmise suurusega ettevõttetele aastal 2026. Direktiiviga viiakse kestlikkuse aruandluse tase samale pulgale finantsaruandlusega (standardiseeritud, võrreldav, usaldusväärne). Kestlikkuse teabele laieneb ka audiitorkontrolli kohustus ning info tuleb esitada elektrooniliselt loetaval kujul.

Tänaseks on avalikustatud direktiivi eelnõu ja kestlikkuse aruandluse koostamise standardite (ESRS) esimesed versioonid, mida ettevõtted saavad ettevalmistuste jaoks kasutada. Ehkki need ei ole täna veel lõplikku kuju saanud, on siiski võimalik veenduda, et kohustuslikus korras avalikustatav kestlikkuse teave saab olema äärmiselt mahukas ja põhjalik. Soovitame ettevõtetel juba täna end uute nõuetega kurssi viia, sest direktiivi kohase kestlikkuse aruande koostamine nõuab ettevõtetelt kahtlemata suuri jõupingutusi ja ressursse.

Kirjeldame oma artiklis CSRD direktiivi peamisi nõudeid, tutvustame avalikustamisnõudeid kliimastandardi näitel ja anname soovitused esimesteks tegevusteks ettevõtetele, kellele CSRD direktiiv rakendub.

KPMG IFRS instituudi lehel on palju kasulikke materjale, mis aitavad aastaaruannete koostamist lihtsustada. Kõige värskema materjalina avalikustasime:

— Inglisekeelsed 2021 IFRS näidisaruanded ja avalikustamise nõuete kontroll-lehed
— eesti- ja inglisekeelsed näidistekstid 1.01.2022 ja hiljem jõustuvate IFRS muudatuste kohta, mis tuleb 2021 majandusaastaaruandes avalikustada.

Kõik abimaterjalid on kättesaadavad siit.

Tuletame meelde, et avalikustama peab majandusaastaaruandes ainult need IFRS muudatused, mis on:

─ Euroopa Liidu poolt vastu võetud ja on asjakohased ettevõtte jaoks
─ Ei ole Euroopa Liidu poolt veel vastu võetud, kuid toovad kaasa olulise muudatuse ettevõtte jaoks.

Juhul kui kahtled, millist infot täpsemalt tuleb ikkagi avalikustada, võta ühendust oma audiitori või raamatupidamisnõustajaga, kes saavad aidata tuvastada teie ettevõttele asjakohased muudatused ja aidata mõju hindamisel.

IFRS 17 „Kindlustuslepingud“

IFRS 17 vahetab välja standardi IFRS 4, mis võeti 2004. aastal kasutusele ajutise standardina. IFRS 4 on võimaldanud ettevõtetel jätkata kindlustuslepingute arvestamist siseriiklike raamatupidamisstandardite alusel, mistõttu erinevaid lähenemisviise on palju.

IFRS 17 lahendab standardi IFRS 4 põhjustatud võrdlusprobleemid, sest sellega nõutakse, et kõikide kindlustuslepingute arvestus toimuks järjepidevalt ühtmoodi, mis on kasulik nii investoritele kui ka kindlustusettevõtetele. Kindlustuskohustusi hakatakse soetusmaksumuse asemel arvestama jooksvas väärtuses.

Standardit IFRS 17 kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuar 2023 või hiljem. Standardi rakendamine toimub edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.

Euroopa Liit kiitis muudatuse heaks 23.11.2021.

31.12.2021 jõustus Raamatupidamise seaduse muudatus, mille raames muudeti paragrahve 141, 44 ning 62.

Muudatusega kohustatakse filiaali koostama eraldi majandusaasta aruannet ja selle esitama äriregistrile, kui filiaali Eesti registrisse kandnud välismaa äriühing ei pea oma majandusaasta aruannet avalikustama ja tegu ei ole Euroopa Majanduspiirkonna äriühinguga. Seejuures, peavad olema kohaldatavad kõik majandusaasta aruande koostamise kohta käivad normid. Lisaks antakse eraldi aruannet koostavale filiaalile võimalus lähtuda aruande koostamisel väikeettevõtja nõuetest, kui piirmäärad ei ole ületatud.

Muudatused jõustuvad pärast jõustumist alanud majandusaastatele ehk alates 01.01.2022.

Seaduse muudatusega tuleneb vajadusest tagada filiaali regulatsiooni kooskõla Euroopa Liidu õigusega ja võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1151.