KPMG uudiskiri juhtidele: Järgmise aasta trendides võib näha kestlike investeeringute kasvu KPMG uudiskiri juhtidele: Järgmise aasta trendides võib näha kestlike investeeringute kasvu KPMG uudiskiri juhtidele: Järgmise aasta trendides võib näha kestlike investeeringute kasvu

Euroopa riskikapitalifondide viimaste aastate kapitali kaasamise võime viitab sellele, et lähiajal ei ole oodata suuremat suunamuutust. Euroopa riskikapitalifondid on mitu aastat järjest teinud rekordeid. Siiski on KPMG tehingute nõustamise vanemeksperdi Triin Ahlbergi sõnul näha muutusi investeeringuid toetavas keskkonnas ja taustastruktuuris.

Jätkusuutlikkuse ja ESG investeeringute kasv on järgnevatel aastatel taustal positiivselt mõjutatud EL jätkusuutlikkuse eesmärkidest ja regulatiivse keskkonna muutusest. Nende muutuste ajendil hakkavad nt pangad ja fondid lähiaastatel raporteerima oma kestlike investeeringute mahtu. Kaudselt hakkab see mõjutama ka teisi, kes on laenu võtjad või investeeringute saajad. Järgmise aasta osas tõi Triin Ahlberg välja, et fookuses on samad sektorid, mis tänavugi, kuna jätkuvalt on väga aktuaalsed kõik ESG ja jätkusuutlikkuse sektorid ning FinTech.

Tunnustatud ettevõtja, insener ning Singularity University kaasasutaja Peter Diamandis on öelnud, et järgmise kümnendi jooksul kogeme rohkem edasiminekut ja progressi kui eelneva 100 aasta jooksul. Seda, kas tegu on kunstilise liialdusega või mitte, saame teada õige pea. Vaadates tagasi möödunud aastale IKT sektoris, võime olla mõõdukalt optimistlikud. Kõik olulised näitajad liiguvad graafikul paremale ja üles – elu on hea. Vähemalt tundub nii kõrvaltvaatajatele.

On selge, et COVID-19 ühtegi populaarsusvõistlust ei võida, kuid IKT sektori käibele ja kasumile on pandeemia mõjunud positiivselt. Ettevõtted, kes pole investeerinud digitaalsesse tegevusmudelisse, on täna aktiivselt neid puudujääke likvideerimas. Tarbijad on kolinud digikanalitesse ja eelistavad kontaktivaba suhtlust. Ning “igavesti kodus töötamine” pole enam fantastikavaldkonda kuuluv mõttearendus – osaliselt või täielikult kaugtöö võimaldamine valitud töötajatele on uus normaalsus.

COVID-19 puhang 2020. aastal muutis maailma. Riigid sulgesid oma piirid, panid rahva isolatsiooni, kulutasid hulga raha, et majandust toetada. Muutus ka tööelu – suur osa töötajaid suunati kodukontorisse, et töö jätkuvate piirangute ajal ikkagi tehtud saaks. Seni vaikselt arenenud veebielu võttis võimsalt hoogu juurde.

Ent 2020. aasta jääb meelde ka kui aasta, mil ühiskonda raputas küberintsidentide laine. Küberründajad näevad pandeemias võimalust tõhustada kuritegevust, kasutades ära kodus töötavate inimeste haavatavust. Veebiga seotud muutuste negatiivne mõju küberturvalisusele on tekitanud küberpandeemia. Küberintsidentide laiema leviku tingimustes tuleb osata oma vara ja taristut kaitsta. Ettevõtted kiirendavad oma digipööret, ja nende põhimure on nüüd küberturvalisus. Tänapäeva dünaamiliselt arenev küberohumaastik nõuab, et parandaksime oma ohutusharjumusi, -tavasid, -protseduure ja -protokolle. Nüüd on vaja ohutustavaid kohandada ja täiustada, et kaitsta neid uue maailma rünnakute eest. 

Rohepöördeks pole vaja mingit revolutsiooni, vaid mõistlikku üleminekut, rääkis Eesti-Vene Ärifoorumil 2022 KPMG tehingute nõustamise valdkonna juht, energia-sektori spetsialist Dmitri Ševoldajev. Ševoldajev ütles, et rohepööre tegelikult ammu käib, aga järskudele muutustele n-ö rohelises sfääris on ta kindlalt vastu – ei saa kõike korrapealt ära keelata, kirjutab venekeelne Delovõje Vedomosti. „Meil pole vaja rohelist revolutsiooni, meil on vaja rohelist üleminekut. Muidu on kaks äärmust. Mõned inimesed ei taha üldse midagi teha, teised aga nõuavad revolutsiooni – et keelaksime kõik kohe ära. Meil pole vaja ei üht ega teist. Näeme seda väga hästi praeguse energiakriisi näitel. Mõni pere seisab valiku ees, kas osta süüa või kütta talvel korterit. Sellist asja ei tohiks olla. Tuleb leida kesktee revolutsiooni ja mitte midagi tegemise vahel,“ soovitab Ševoldajev. Lähim praktiline muudatus, mis toob rohelise pöörde, on see, et suured avalikud ettevõtted (need, kus on üle 500 töötaja ja käive üle 40 miljoni euro ning millega kaubeldakse börsil) peavad hakkama avalikustama lisaks raamatupidamisaruannetele ka aruandeid selle kohta, milline on nende tegevuse keskkonna jalajälg.

Käesoleva aasta detsembris hakkas Eestis kehtima Euroopa Liidu teavitaja kaitse direktiiv, lihtsamalt tuntud kui vilepuhumise direktiiv. See pakub kaitset inimestele, kes on tööl rikkumisi avastanud ning sellest teada annavad. Lisaks kohustab direktiiv ettevõtteid ja asutusi sisse seadma spetsiaalse kanali, mille kaudu saab tööalases suhtes olev isik rikkumistest turvaliselt teatada. Seda juhul, kui tavapärased kommunikatsioonikanalid ei ole töötanud või ei ole neid mingil põhjusel olnud võimalik kasutada. Rikkumisest teavitajat ei tohi selle eest kuidagi karistada või talle kätte maksta.

Tänavu 17. detsembrist rakendub direktiiv avalikule sektorile, finantsteenuste osutajatele ja alates 250 töötajaga erasektori juriidilistele isikutele, 50 kuni 249 töötajaga erasektori organisatsioonid peavad vastava kanali tekitama 2023. aasta detsembris

Audiitor- ja ärinõustamisfirmade võrgustikku KPMG kuuluvate Eesti ettevõtete kogukäive kasvas 30. septembril 2021 lõppenud majandusaastal 14%, ulatudes 12,3 miljoni euroni. Konkurentidest märgatavalt kiirema kasvu põhjuseks on ettevõtte Põhjamaisel praktikal põhinev äristrateegia, kuid samas ka julgus investeerida kiire kasvuga tulevikuvaldkondadesse.

KPMG Baltics OÜ koos teiste KPMG võrgustiku ettevõtetega Eestis on juba viimased neli aastat näidanud järjekindlalt kahekohalist käibekasvu. Audiitorteenuste aastakäive on kasvanud konkurentidega võrreldes rohkem kui kaks korda ning tormiline areng on toimunud ka ärinõustamisteenuste vallas, kus ollakse turuliider maksukonsultatsioonide segmendis ning teerajaja mitmes kiirelt arenevas ärivaldkonnas nagu küberturvalisus, andmeanalüütika, äriprotsesside automatiseerimine, idufirmade nõustamine, jätkusuutlikkuse nõustamine ning palju muud.