Seekordses numbris kajastame järgmisi teemasid:
- Planeeritavad muudatused maksuseadustes 2022. aastal ja edaspidi
Head lugemist!
Käibemaksuseadus
1. jaanuaril 2022 jõustub käibemaksuseaduses juba tehtud muudatus, mis annab kauba müüjale võimaluse korrigeerida lootusetutelt nõuetelt tasutud käibemaksusummat. Varem tasutud käibemaksusummat saab vähendada üksnes juhul, kui on täidetud kõik käibemaksuseaduses toodud tingimused, sealhulgas:
• arve tasumise tähtajast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat;
• nõue on raamatupidamises maha kantud ja sellest on teist poolt teavitatud;
• nõuet ei ole võõrandatud;
• tegemist ei ole seotud isikute vahelise tehinguga;
• suurem kui 30 000-eurone nõue on tõendatud jõustunud kohtulahendiga.
Lisaks võttis riigikogu vastu veel ühe käibemaksuseaduse muudatuse, mis sisaldab muudatusi järgmistes valdkondades.
Kauba eksport ja import
• Kauba eksportimiseks või importimiseks osutatava veoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ja kaubaveoga seotud kõrvalteenuse käibemaksumäär on null protsenti ainult siis, kui teenust osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale.
• Kauba import loetakse toimunuks Eestis ka muul juhul kui Eestis tolliprotseduurile suunamisel, kui kaup on toimetatud Eestisse ja tollivõlg selliselt kaubalt tekib Eestis.
• Imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka arvatakse kulud, mis on seotud kauba toimetamisega ühenduses asuva sihtkohani, kui see koht on importimise ajal teada. Kehtiva korra järgi arvatakse maksustatava väärtuse hulka kulud, mis on seotud kauba toimetamisega esimesse sihtkohta Eesti territooriumil.
Tagastamata pakendid
• Tagatisrahaga pakenditelt, mis on kalendriaasta lõpuks tagastamata, võib käibemaksu maksja olla ka muu isik kui ainult tootja, nagu on sätestatud kehtivas seaduses. Muudatus puudutab ainult selliseid pakendeid, millele on pakendiseaduse järgi määratud tagatisraha.
Kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme müügi erikord
• Kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel lisatakse võimalus arvestada käibe maksustatavat väärtust mitte tehingupõhiselt, vaid kuupõhiselt . Seda võimalust saab kasutada üksnes põhjendatud juhtudel eraldi taotluse alusel.
Tehingud ELi õiguse alusel asutatud ameti või asutusega ja EL-i kaitsetegevuses osaleva isikuga
• Laiendatakse nullmäära rakendamise võimalust kauba müügil ja teenuste osutamisel, ELi õiguse alusel asutatud ametitele ja asutustele. Nullmäära on seni kohaldatud vaid ELi institutsioonidele. COVID-19 pandeemiale reageerimiseks ELi sees soetatud kaupadele ja teenustele kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021 käibemaksuvabastust.
• Laiendatakse nullmäära rakendamise võimalust EL-i kaitsetegevuses osalevatele isikutele. Nullmäära on seni kohaldatud NATO kaitsetegevuses osalevatele liikmesriikide relvajõududele.
Meenemüntide maksustamine
• Lõpetatakse selliste müntide ja rahatähtede maksuvabastus, mida tavaliselt ei kasutata maksevahendina. Muudatuse järgi maksustatakse käibemaksuga meenemündid ja investeeringumündid, millel on küll maksevahendi staatus neid münte emiteerinud riigis, kuid mis ei ole mõeldud maksevahendina kasutamiseks.
Osa seadusemuudatusi jõustub 1. jaanuaril 2022 ja osa 1. juulil 2022.
Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja, moja@kpmg.com
Tulumaksuseaduse muutmise seadus
Riigikogu menetleb valitsuse algatatud eelnõu, millega plaanitakse kaotada eluasemelaenu intresside maksuvabastus. Muudatust on põhjendatud asjaoluga, et maksusoodustus ei täida enam oma algset eesmärki, milleks oli lihtsustada ligipääsu eluasemelaenudele.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Intresse pole seejärel enam võimalik maksustatavast tulust maha arvata alates 2023. aastast, kui esitatakse deklaratsioonid 2022. aasta kohta.
Seadusemuudatusega saab tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com
Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
Oktoobris algatati kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse kolmanda pensionisamba juurde uus tähtajalise pensioni maksmise lahendus – täiendav fondipension. Eelnõu on teisel lugemisel ning seadus jõustub eeldatavasti 1. jaanuaril 2022.
Uuest aastast saavad pensionile jäävad inimesed muude pensioni saamise viiside kõrval valida ka kolmanda samba tähtajalise pensioni vabatahtlikest pensionifondidest. Väljamakseid hakatakse tegema vabatahtlikest pensionifondidest, ja kui kellelgi on osakuid erinevates pensionifondides, võetakse osakuid tagasi kõikides fondides. Tegemist on teise samba fondipensioniga analoogse skeemiga.
Eelnõuga muudetakse ka teist sammast – kohustusliku kogumispensioni maksed eraldatakse üldisest kohustuste täitmise järjekorrast, et tagada maksete kiirem jõudmine teise sambasse, kui tööandjal on varasemast ajast muid maksuvõlgasid. Samuti muudetakse eelnõuga ajatamist käsitlevaid sätteid nii, et teise samba makset ajatada ei saa.
Lisaks tehakse eelnõuga parandus selles tulumaksuseaduse sättes, mis puudutab investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, kuid millesse on jäänud lisamata viide teise samba pensioni investeerimiskontole.
Eelnõuga saab tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com
Tulumaksuseaduse muutmise seadus
Tulumaksuseaduse muutmise seadus, millega kehtestatakse pensioniealistele inimestele tulumaksuvabastus keskmise vanaduspensioni ulatuses, kavatsetakse jõustada 1. jaanuaril 2023.
Eelnõuga nähakse ette, et üldist, sissetulekust sõltuvat maksuvaba tulu piirmäära ei kohaldata edaspidi vanaduspensioniikka jõudnud inimestele. Selle asemel seatakse vanaduspensioniealiste tulumaksuvaba miinimumi suurus sõltuvusse keskmise vanaduspensioni suurusest.
Samuti vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed puuduva töövõimega inimestele, kes on töövõime puudumise kohta otsuse saanud enne vanaduspensioniea saabumist. See muudatus jõustub 1. jaanuaril 2022, kuid seda kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.
Eelnõuga saab tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com
Aktsiise puudutavad muudatused
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega langetati elektri ja teatud kütuste aktsiisimäärasid 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2022.
Riigikogu võttis vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu, millega:
- pikendatakse langetatud aktsiisimäärade kasutamist aasta võrra nii, et praegused määrad kehtivad 30. aprillini 2023;
- tõstetakse kütuse- ja elektriaktsiis nelja aasta jooksul alates 1. maist 2023 järk-järgult samale tasemele, kus need olid enne COVID-19st tingitud kriisi.
Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja, moja@kpmg.com