Rohepöördeks pole vaja mingit revolutsiooni, vaid mõistlikku üleminekut, rääkis Eesti-Vene Ärifoorumil 2022 KPMG tehingute nõustamise valdkonnajuht, energeetikasektori spetsialist Dmitri Ševoldajev.
Ševoldajev ütles, et rohepööre tegelikult ammu käib, aga järskudele muutustele n-ö rohelises sfääris on ta kindlalt vastu – ei saa kõike korrapealt ära keelata, kirjutab venekeelne Delovõje Vedomosti. „Meil pole vaja rohelist revolutsiooni, meil on vaja rohelist üleminekut,“ ütles ta. „Muidu on kaks äärmust. Mõned inimesed ei taha üldse midagi teha, teised aga nõuavad revolutsiooni – et keelaksime kõik kohe ära. Meil pole vaja ei üht ega teist,” ütles KPMG spetsialist.
„Näeme seda väga hästi praeguse energiakriisi näitel. Mõni pere seisab valiku ees, kas osta süüa või kütta talvel korterit. Sellist asja ei tohiks olla. Meil tuleb leida kesktee revolutsiooni ja mitte midagi tegemise vahel,“ soovitab Ševoldajev.
Lähim praktiline muudatus, mis toob rohelise pöörde, on see, et suured avalikud ettevõtted (st need, kus on üle 500 töötaja, käive üle 40 miljoni euro ja millega kaubeldakse börsil) peavad hakkama avalikustama mitte ainult raamatupidamisaruandeid, aga ka aruandeid selle kohta, milline on nende tegevuse keskkonnajalajälg. „Algul puudutab see ainult suuri ettevõtteid, aga varem või hiljem jõuab ka keskmise suurusega ja väikeste ettevõteteni,“ ütleb Ševoldajev.
Selle tõestuseks, et rohepööre juba ammu käib, tõi Ševoldajev näiteid praeguselt kliimakonverentsilt Glasgow’st, kus selgus, et 130 triljoni dollari ulatuses vara valdavad pangad ja finantsasutused on ennast sidunud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. „Näiteks SEB pank teatas, et ei rahasta fossiilkütustega (gaas või nafta) seotud projekte. Nike, Amazon ja ABB on seadnud endale eesmärgiks muutuda kliimaneutraalseks varem, kui ametnikud on eesmärgiks seadnud. Selleks ei muuda nad mitte ainult oma käitumist, vaid sunnivad seda tegema ka oma partnereid tarneahelas. Nad seisavad silmitsi tõsiasjaga: kas muutute koos meiega või leiame teised,” ütles ta.
Praeguse olukorra kirjeldamisel toetus Ševoldajev valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) raportile, mis näitas, et inimtegevuse tõttu tõusis planeedil keskmine temperatuur 1 kraadi ja kui kõik läheb samas vaimus, siis 2100. aastaks tõuseb temperatuur 6 kraadi.
„Oleme muutuste lainel. Võib tunduda, et viimase kahel aastal kattis meid COVID-19 laine, kuid kui jätkame kliimavaldkonnas samamoodi käitumist nagu varem, on tagajärjed palju suuremad,” ütles ta. Globaalne soojenemine võib kaasa tuua selle, et maakera põhjapoolel algavad ulatuslikud üleujutused, lõunapoolel, vastupidi, algab põud, mis jätab 270 miljonit inimest ilma joogiveeta.
Allikas: Äripäev