Käes on uute pankade ehitamise aeg
KPMG juhtimisajakirjale Foorum antud intervjuus vestlesid ettevõtja Tarmo Sild, kes on tuntud nii börsifirma Arco Vara kui ka krediidiandja IuteCredit ühe põhiomanikuna ja KPMG partner Eero Kaup, jagades oma mõtteid finantsmaailmas toimuvast, puudutades ka Eesti kinnisvaraturu arenguid. Juttu tuleb krediidiandjate tänasest olukorras, kus Euroopa on tervisekriisist alles taastumas ja samas on valitsused suunanud turule ohtralt raha. Samuti tarbijanõudluse arengutest, viimastel aastatel karmistatud finantssektori regulatsioonidest, seda nii tarbijate kaitsmise kui ka rahapesuvastase võitluse eesmärgil. Aga ka sellest, et krediidiasutused on pidanud juba mitu aastat rinda pistma veebipõhiste maksevahendajate ja virtuaalsete uuspankadega. Mis võiks olla järgmine arenguetapp ja millised võimalused oleksid Eesti ja Euroopa finantsasutustel?
Varade kvaliteet on piiri peal, järelvalveasutused keskenduvad üha enam krediidiriskile
COVID-19 on Euroopa krediidiväljavaateid põhjalikult muutnud. Lühiajaliselt keskenduvad järelevalve-asutused ootamatute järskude languste ära hoidmisele ja bilansi tugevuse säilitamisele. Lähikuud toovad kaasa varade kvaliteedi põhjalikuma uurimise, mida toetavad üha kasvavad andmenõuded ning pankadel on aeg veenduda, et neil oleks olemas süsteemid ja ressursid tõhusaks reageerimiseks.
KPMG hiljutine COVID-19 krediidiriski teemaline väljaanne kirjeldas, kuidas ühtse järelevalvemehhanismi (Single Supervisory Mechanism – SSM) järelevalvemaastik on pandeemia tagajärjel muutunud ja küsis, mida pankadel COVIDi järgsel perioodil nii keskmise kui ka pikema aja jooksul oodata on. Vaatame lähemalt, kuidas krediidiriski järelevalve-tegevused on 2021. aasta esimeses kvartalis arenenud, ja uurime järelevalveasutuste liikumissuunda lähikuudel.
Kindlustussektori uus reaalsus
COVID-19 periood on olnud kindlustuse valdkonna (nagu ka kogu muu ärisektori) jaoks tohutu väljakutse. Tervise-alase hädaolukorra mõjud on kasvanud kaugeleulatuvateks majanduslikeks ja ühiskondlikeks probleemideks. Näib olevat üsnagi selge, et sellest ajajärgust edasi liikudes liigume uude reaalsusse, mis erineb tugevasti varasemast.
KPMG kindlustussektori eksperdid tõid välja, et äärmiselt tähtis on mõista seitset peamist makroteemat, mis kindlustussektorit, majandust ja ühiskonda mõjutavad. Seejärel, et mõista täiel määral COVID-19 mõju ja seda, kuidas kindlustajad peavad oma äri ümber kujundama, on oluline vaadata organisatsiooni kogu kindlustuse väärtusahela lõikes, uurides põhi- ja toetavate tegevuste 11 peamise komponendi mõjusid, et saada integreeritud pilt kogu ettevõtte erinevatest osadest.
Finantsvaldkonna tohutu potentsiaal rakendada keskkonda ja ookeani säästvaid äripraktikaid
Nii nagu meie igapäevaelu sõltub ookeani tervisest, sõltub sellest kogu majandus tervikuna. Majanduskasvu saavutamise viis läheb inimestele järjest rohkem korda. Enam kui 68% maailmamajanduse kogutoodangule on juba seatud kliimaneutraalse energiatarbimise eesmärk. Mõned maailma suurimad ettevõtted seavad lati veelgi kõrgemale ning on võtnud eesmärgiks mitte ainult oma tegevust muuta kliima-neutraalseks, vaid minna sealt edasi ja mõjutada kliimat positiivselt, vähendades heidete hulka rohkem, kui oma tegevusega tekitatakse. Keskkonnahoidlik finants-tegevus pakub välja lähenemise, mille puhul tuleks investeerimisel täpselt sõnastada see, mida väärtustame. Nii, nagu avalikkus saab järjest teadlikumaks sellest, kui ainulaadne loodusvara on meie ookean, kutsutakse ka globaalseid kapitaliturgusid üles suunama erarahastust ookeani jaoks positiivsete tulemuste saavutamisele.
Finantsteenuste valdkonna ettevõtete juhid mõtlevad julgelt tulevikule
Pidevate takistuste ajastul on finantsteenuste valdkonna ettevõtete juhid kindlad, et nende organisatsioonid suudavad ebakindlusest hoolimata edasi kasvada ja mõtlevad julgelt tulevikule.
Finantsteenuste valdkonna juhtidel puuduvad illusioonid, et elu muutub varsti „normaalseks“. Hiljutises uuringus, mille KPMG International finantsteenuste valdkonna ettevõtete juhtide seas korraldas, selgus, et vaid kolmandik neist eeldab, et enne 2021. aasta lõppu jõutakse taas „normaalse äritegevuseni“. 43% vastanutest ootab veidi rohkem normaalsust mingil ajal 2022. aastal. Veelgi kõnekam on ehk asjaolu, et 22% uuringus osalenud tippjuhtidest ütles, et nende äri on jäädavalt muutunud; nende plaanid ei sisalda „normaalsusesse naasmist“. Osaliselt on see jäädavalt muutunud maailma ootus seotud COVID-19 kriisiga. Ent kindel ei saa olla selles, millal töötajad kontorisse naasevad või kas nad üldse seda teha soovivad. Samuti, kas uued tarbijaeelistused püsivad, kui kriis on möödunud ja kas uued viirusetüved ning kolded toovad kaasa uusi sulgemisi ja majanduslikke mõjusid.
Võta meiega ühendust
- Otsi kontorite asukohti kpmg.findOfficeLocations
- kpmg.emailUs
- Social Media @ KPMG kpmg.socialMedia