Jätkusuutlikkus muutub valuutaks ehk miks tuleks juba praegu oma CO2 jalajälge mõõta?
Kui 20. sajandi ärimaailma iseloomustas tööstusrevolutsioon, siis praeguse sajandi ettevõtluse üheks tunnuseks saab kindlasti keskkond. Selge ajend keskkonnamõjude vähendamiseks tuleneb Euroopa regulatsioonidest ning juba lähitulevikus on oodata, et kliimaneutraalsus ja oma tegevuste keskkonnamõjude hindamine muutub ka äriliselt oluliseks punktiks. “See on põhimõtteline muudatus, mis võiks muuta kogu meie praegust majandusmudelit,” sõnas KPMG energiasektori juht Sten Aan. Eestis on juba täna hulk eesrindlikke ettevõtteid, kes isegi enne regulatsioonide jõustumist oma tegevusi ümber hindavad ning kliimaneutraalsuse poole pürgivad. Suuresti on sellised ettevõtted koondunud Rohetiigri algatuse alla, mille üheks asutajaliikmeks on ka KPMG.
Üheskoos rohelisema maailma poole
Eestis alustas tegevust mõned aastad tagasi Rohetiigri organisatsioon, millega on tänaseks liitunud juba üle 40 ettevõtte, nende hulgas ka KPMG. Rohetiigri eesmärgiks on luua kestlike ettevõtete organisatsioon, sest ühiselt ja koordineeritult tehtud rohehüppel on suurem mõju ühiskonnale, kui üksinda astutud sammudel.
“Vastutustundlik ja jätkusuutlik ettevõtlus on juba aastaid osa KPMG ärimudelist ning läbi meie klientide anname igapäevaselt olulise panuse kogu maailma jätku-suutlikkusele tervikuna. Seetõttu oli loogiline samm astuda Rohetiigri asutaja-liikmeks, et laiahaardelisemalt Eesti ettevõtteid kliimaneutraalsuse suunal toetada," tõi välja KPMG energiasektori vanemnõustaja Elina Vahi.
Kuidas maailma suurimad ettevõtted raporteerivad kliimariskidest ja üleminekust kliimaneutraalsusele
KPMG värske uuringu eesmärk on aidata ettevõtetel paremini seada kliimariskidega seonduvad kvaliteedikriteeriumid. Selleks analüüsime, kuidas 250 maailma suurimat ettevõtet nende kriteeriumite järgi tulemusi mõõdavad. Räägime uuringus lähemalt:
- Milline näeb välja kliimaneutraalsuse aruandlus?
- Kuidas maailma suurettevõtted kliimakriteeriumeid täidavad?
- Millised ettevõtted teevad seda hästi ja mida on neil teistele õpetada?
Eesti biometaani turg kogub hoogu
Järgnevate aastakümnete jooksul muutub Euroopa transpordisektor drastiliselt, kuna Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb kiiremas korras liikuda fossiilsetelt kütustelt üle taastuvatele allikatele.
Eriti suurt potentsiaali nähakse biometaanil, mille osakaal transpordis võib lähitulevikus märkimisväärselt kasvada. Milline on biometaani turu väljavaade Eestis, seda selgitavad lähemalt KPMG andmeanalüütik Märt Bakler ja energiasektori jurist Marleen Kohl.
Roheline üleminek: Eesti energiasektori tulevik
Euroopa Liidu eesmärk saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 toob kaasa hulgaliselt muudatusi terves kogukonnaelus ning ka Eesti energiasektor seisab taassünni ees.
Milliseid sektoreid mõjutab roheline üleminek kõige enam? Kuidas saavad uued ELi eesmärgid mõjutada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid? Kas peaksime ootama elektri ja kütuse kallinemist? Kas põlevkivienergeetikal on tulevikku? Milline on päikeseenergiaturu struktuur Eestis ja milline lähenemine on tänapäeval eraisikule ja väikeettevõttele kasulikum? Mis on viimastel aastatel takistanud tuuleparkide arengut Eestis? Kõigest sellest räägib lähemalt venekeelses podcastis KPMG energiasektori tehingutenõustamise juht Dmitri Ševoldajev.