InfoKuller - mai 2021 InfoKuller - mai 2021 InfoKuller - mai 2021

• Pakendiseaduse muudatus
• Kokkuvõte kohtulahendist
• Eesti ja Saksamaa topeltmaksustamise vältimise lepingu muudatus

Head lugemist!

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadusega võeti muu hulgas kasutusele uued pakendiaruannete auditeerimise piirmäärad ja tähtajad ning kehtestati kõrgemad trahvimäärad juriidilistele isikutele, kui nad ei täida seaduses sätestatud kohustusi.

Pakendiaruannete auditeerimise piirmäär tõuseb 5 tonnilt 20 tonnile. Pakendiaruande audiitorkontroll on kohustuslik pakendiettevõtjale, kes laseb turule pakendeid üle 20 tonni aastas. Uut piirmäära kohaldatakse juba 2020. aasta kohta, et määrata kindlaks, kas pakendiettevõtjal on audiitorkontrolli kohustus. Pakendiregistrile audiitorkontrolli aruande esitamise tähtaeg on endiselt järgneva aasta 1. september ja audiitorkontroll viiakse läbi piiratud kindlustandva töövõtuna. Kui audiitorkontrolli aruanne on märkusteta, vabastatakse pakendiregistrisse esitatavad andmed audiitorkontrollist kolmeks järgmiseks kalendriaastaks. Kolmeaastane vabastus võetakse kasutusele alates 2020. aasta kohta esitatud aruandest.

Oluliselt tõusevad juriidiliste isikute trahvimäärad. Kui juriidiline isik ei täida pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustust või rikub seda nõuet, võidakse teda karistada rahatrahviga kuni 200 000 eurot (varem 32 000 eurot). Kui ta rikub arvestuse pidamise nõuet või ei rakenda enesekontrollisüsteemi, siis võib teda oodata kuni 100 000 euro suurune rahatrahv. 

Pakendiseadusega sätestatakse ka välisriigi isikule laienevad kohustused. Pakendiettevõtja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes laseb oma majandus- või kutsetegevuse käigus Eestis turule pakendeid (sõltumata nende müügiviisist), peab määrama endale füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kellel on Eestis elu- või asukoht ja kes täidab tema eest pakendiseadusest tulenevaid kohustusi.

Muudatused jõustusid 15. mail 2021. Muudeti ka muid sätteid, sealhulgas arvestuse korraldamist, tarbijate informeerimist ja tagatisraha.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja, moja@kpmg.com

Ringkonnakohus analüüsis olukorda, kus Maksu- ja Tolliamet nõudis maksumaksjalt aktsiate võõrandamise eest tulumaksu tasumist. Maksuotsuses heitis maksuhaldur isikule ette aktsiate müügi korraldamist sel viisil, et aktsiad võõrandati äriühingule, ja teadlikku kõrvalehoidmist füüsilise isiku tulumaksukohustusest. Maksuotsuse järgi jõudis raha aktsiate müügist sama isiku kontrollitud äriühingusse, mis omakorda kasutas raha kinnisvara soetamiseks ja arendamiseks, laenu tagasimaksmiseks ning laenude andmiseks.

Kaebaja asus seisukohale, et maksuvõlga sisse nõuda on maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 tähenduses ebaõiglane, sest sarnastes olukordades, kus füüsiline isik ei ole aktsiate müügist raha endale saanud (raha on seni äriühingu käes), ei ole pidanud isikud tulumaksu tasuma ning maksu sissenõudmine peaks olema samasugune kõikide maksumaksjate puhul.

Kohus viitas kaasust analüüsides mitmele näitele kohtupraktikast:

• maksuhaldurile antud õigus maksuvõlg kustutada kujutab endast kõrvalekallet ühetaolise maksustamise põhimõttest ja selle eesmärk on vaid likvideerida teatud erandlikel ja ettenägematutel põhjustel kujunenud ebaõiglust;
• ebaõigluse tõttu maksuvõla kustutamine on põhjendatud, kui maksuvõlga ei ole olnud võimalik tasuda võlgnikust mitteolenevatel asjaoludel, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei saanud varem ette näha (nt vääramatu jõud);
• MKSi § 114 lg-s 3 viidatud ebaõigluse seisukohalt ei ole tähtis see, kas asjaosalise majanduslikud raskused tekkisid temast sõltuvatel või mittesõltuvatel põhjustel, vaid määrav on see, miks tal on tekkinud sissenõutav maksuvõlg;
• maksuvõla kustutamiseks ei ole alust, kui maksukohustuslane võttis tehingute tegemisel ise kõrgendatud riski, mida ta oleks pidanud ette nägema ja oleks saanud vältida.

Kohus leidis, et kuigi maksuotsusega ei ole tuvastatud, et raha jõudis kaebaja isiklikku kasutusse, on raha liikumise skeemi põhjal ilmne, et on püütud varjata seda, kuhu aktsiate müügist saadud raha tegelikkuses jõudis, ning et ei saa väita, et maksukohustuse tekkimine ei oleks sõltunud kaebaja tahtest. Kohtu hinnangul võttis kaebaja ise oma tegevusega riski, et maksuhaldur võib MKSi §-i 84 põhjal aktsiate müüki tulumaksuga maksustada, ning kohus asus seisukohale, et puudub alus maksuvõlga kustutada ning selle sissenõudmisest loobuda.

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Ave Rego, averego@kpmg.com

5. mail 2021 võeti vastu seadus, millega ratifitseeriti Eesti ja Saksamaa vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokoll.

Uue protokolliga viidi leping kooskõlla maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava raames kokku lepitud miinimumstandardiga, mille eesmärk on piirata piiriülest maksude optimeerimist võimaldavate maksuskeemide kasutamist.

Protokolliga kaasnesid järgnevad muudatused:

• lepingu pealkirja ja preambulisse toodi lisaks eesmärgile vältida tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamist sisse veel teinegi eesmärk, milleks on tõkestada maksudest hoidumist ja maksupettusi;
• lepingusse lisati üldiste kuritarvituste vastane reegel, mille järgi ei anta lepingus tulu suhtes ette nähtud soodustusi, kui vastava tehingu üks peamistest eesmärkidest oli soodustust saada lepingu eesmärkide vastaselt;
• lepingut täiendati maksusummade korrigeerimist puudutava sättega, et vältida topeltmaksustamist. Täienduse eesmärk on tagada, et kui üks lepinguosaline riik on oma residendist ettevõtja maksubaasi hulka lisanud kasumi, mida teine riik on juba oma residendist ettevõtja kasumina maksustanud, siis teine riik korrigeerib maksusummat, mida ta on ettevõtja kasumilt juba arvestanud. Tavaliselt korrigeeritakse maksusummat siirdehinna kindlaksmääramise põhimõtete alusel;
• dividende käsitlevat artiklit 10 täiendati osaluse hoidmise miinimumperioodiga (365 päeva), et maksumaksjad ei saaks vahetult enne dividendi väljamaksmist oma osalust suurendades kasutada lepingus ette nähtud madalamat tulumaksumäära. Lisaks täpsustati, et osaluse hoidmise miinimumperiood võib täituda ka pärast dividendi väljamakset;
• artiklis 13 võrdsustati osaluse võõrandamisest saadav kasu kinnisvara võõrandamisest saadava kasuga, kui osaluse väärtus tuleneb ükskõik millisel ajal 365 päeva jooksul enne võõrandamist vähemalt 50% ulatuses otseselt või kaudselt kinnisvarast. Eesmärk on takistada mitteresidendil kinnisvara võõrandamisest tekkinud kasu maksustamisest kõrvalehoidmist sel viisil, et kinnisvara asemel müüakse osalust kinnisvara omavas üksuses.

Lisainfo: maksunõustaja Ave Rego, averego@kpmg.com