• Pensionireform tuleb
• Lisaettepanekud muuta turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
• 2021. aastaks planeeritavad muudatused käibemaksuseaduses
• Kokkuvõtted kohtulahenditest

Head lugemist!

20. oktoobril otsustas riigikohus, et riigikogus vastu võetud kohustusliku kogumispensioni reform on põhiseadusega kooskõlas. Samal päeval kuulutas president pensionireformi seaduse ka välja ja reform jõustub.

Pensionireformiga antakse inimestele võimalus võtta välja teise sambasse kogutud pensioniraha. Selleks tuleb esitada avaldus. Esimene periood avalduste esitamiseks on 2021. aasta algusest kuni märtsi lõpuni, teine periood aprillist juuli lõpuni. Esimesel juhul saab raha pensionisambast kätte 2021. aasta septembris ning teisel juhul 2022. aasta jaanuaris. Edaspidi hakkavad väljamaksed toimuma kolm korda aastas ja avaldus tuleb esitada vähemalt pool aastat varem. Välja makstakse kogu teise sambasse kogunenud raha, mis maksustatakse 20% tulumaksuga. Teise sambaga saab uuesti liituda kümne aasta pärast. Pensionikontole kogunenud summa suurust saab vaadata siit.

Raha väljavõtmine ei ole kohustuslik: raha kogumist pensionisambasse saab jätkata nagu seni. Võimalik on ka teise samba maksed peatada, kuid jätta kogunenud raha fondi alles. Samuti võib raha sambast väljavõtmise asemel avada pangas isikliku pensioni investeerimiskonto ja kogutud pensionivara ise investeerida. Teise samba raha jaoks tuleb avada eraldi investeerimiskonto, kus tehingute tegemise, sh raha väljavõtmise suhtes kehtivad teise samba piirangud. Investeerimiskontole raha kandmiseks saab hakata avaldusi esitama tuleva aasta aprillist ning raha kantakse kontole septembri esimesel päeval. Investeerimiskontole kantud rahalt tulumaksu maksma ei pea, kuid raha väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaks kogu summalt.

Juba pensionil olevatele inimestele annab reform võimaluse kindlustusfirmaga varem sõlmitud pensionileping lõpetada ja kogutud raha korraga välja võtta. Selleks peab esitama kindlustusfirmale avalduse 2021. aasta märtsi lõpuks. Selle tähtaja möödudes enam lepingut lõpetada ei saa. Raha makstakse välja hiljemalt septembri lõpuks. Lepingu lõpetamisel tuleb väljavõetavalt summalt tasuda tulumaks soodusmääraga 10%.

Koroonaviirusest tingitud kriisi meetmena peatas riik alates 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 teise pensionisambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4% sissemaksed. Oktoobris saavad inimesed soovi korral peatada ka omapoolse 2% makse, mis peatatakse sellisel juhul 1. detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com  

Riigikogus läbis esimese lugemise turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on nüüdisajastada majutusteenuse osutamisega seonduvaid nõudeid. Rahandusministeerium soovib sellele eelnõule lisada ka tulumaksuseaduse muudatused.

Planeeritavate tulumaksuseaduse muudatustega pandaks jagamismajanduse digiplatvormide haldajatele kohustus edastada igal aastal Maksu- ja Tolliametile andmed isikute kohta, kes osutavad Eestis digiplatvormide vahendusel teenuseid ning teenivad sedasi tulu. Andmed tuleks edastada elektrooniliselt andmefailiga ning seda peaksid tegema nii Eesti kui ka välismaa platvormide haldajad. Aruandluskohustus ei laieneks portaalidele, mis võimaldavad reklaamida teenuseid, kuid mis otseselt ei vahenda teenuste osutamist. Andmed edastataks Maksu- ja Tolliametile kord aastas 1. veebruariks eelneva kalendriaasta kohta. Need muudatused annaksid maksuhalduritele võimaluse kontrollida digiplatvormidelt teenitud tulu deklareerimist ning maksude tasumist.

Ettepanekute jõustumisel tekib digiplatvormide haldajatel aruandluskohustus 2021. aasta tulu suhtes ehk esmakordselt tuleb andmefail esitada 2022. aasta 1. veebruariks. Kui platvormi haldaja otsustab andmeid mitte esitada, võivad riigiasutused määrata talle trahvi või digimajandusega tegeleva domeeni Eestis blokeerida.

Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com
 

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega tahetakse teha käibemaksuseaduses järgmised muudatused: 

• muuta e-kaubanduse käibemaksuga maksustamise põhimõtteid, sh internetipõhise kauplemiskoha ja teise liikmesriigi isikule osutatavate teenuste maksustamist. Need muudatused puudutavad tehinguid, mille teine osapool ei ole ettevõtja (nn B2C ehk business-to-consumer tehingud);
• ühtlustada ühendusesiseste tehingute piirmäär, mille ületamisel tuleb käibemaks tasuda teise liikmesriiki. See saab olema 10 000 eurot aastas ja see künnis kehtib terves Euroopa Liidus. Kaupade kaugmüügi piirmäärad on praegu sõltuvalt liikmesriigist 35 000–100 000 eurot aastas. Samuti on edaspidi võimalik kõik sellise tegevusega kaasnevad maksukohustused täita asukohariigi kaudu;
• kaotada Eestisse imporditavate kuni 22-eurose väärtusega kaupade käibemaksuvabastus; kehtestada lihtsustatud kord kauba importimiseks ühendusevälisest riigist, kui imporditud kauba väärtus on kuni 150 eurot.

Lisaks nimetatud muudatustele, mis tulenevad EL-i õigusaktidest, kavatsetakse käibemaksuseadust veel muuta:

• sätestada võimalus lootusetute võlgade puhul riigieelarvesse tasutud käibemaksusummat korrigeerida. Selleks peavad täidetud olema seaduses toodud kriteeriumid (nt nõue on raamatupidamises maha kantud, nõue ei ole vanem kui kolm aastat ja tegemist ei ole seotud isikute vahelise tehinguga);
• tühistada käibemaksuseaduse säte, mille alusel ei maksustata käibemaksuga teatud riigi-, valla- ja linnaeelarves ette nähtud sihtotstarbelisi toetusi.

Need muudatused on plaanis jõustada kahes osas: e-kaubandust puudutavad muudatused 2021. a 1 juulist ja ülejäänud 2022. aastast.
Käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlusprotsessiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja, moja@kpmg.com

Kokkuvõte Riigikohtu halduskolleegiumi 2020. aasta 5. oktoobri otsusest haldusasjas nr 3-17-1646

Riigikohtu halduskolleegium analüüsis olukorda, kus ettevõte esitas ostjale käibemaksuga müügiarved, kuid jättis müügikäibe deklareerimata. Kaebaja ei nõustunud maksuotsusega, kuna tehingud, millelt maksusumma tasumisele määrati, tegelikkuses aset ei leidnud. Kaebaja väitel allkirjastasid vaidlusalused arved kolmandad isikud, kes kasutasid juhatuse liikme isikutunnistust ja PIN-koode, mistõttu ei saanud maksukohustuse täitmise eest vastutada mitte kaebaja ise, vaid kolmandad isikud.

Riigikohus toetus varasemale praktikale ja asus seisukohale, et juhul, kui isiku nimel antakse luba tema isikutunnistust ja PIN-koode kasutada, tuleb eeldada, et selleks annab loa isik, kellele on isikutunnistus ja PIN-koodid väljastatud. Kui isik pole enda nimel allkirjastamiseks luba andnud, siis peab ta seda ka tõendama, mida ta antud juhul ei teinud. Riigikohus lisas, et käibemaksuseaduse järgi võib müüja juhul, kui talle on ostjalt raha laekunud, kuid kaupa pole viimasele võõrandatud, jätta kaubalt käibemaksu arvestamata tingimusel, et summa tagastatakse ostjale, mida kaebaja ei olnud teinud.

Riigikohus leidis, et arvete allkirjastamine kellegi teise poolt ei puutu asjasse, sest arved tasuti kaebaja pangakontole. Kuna laekunud summat ei tagastatud ostjale, ei olnud see tähtis, kas käibemaksuga maksustatud tehing reaalselt toimus. Käibemaksuseadus kohustab tasuma käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks käibemaksusumma, mis on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märgitud (§ 38 lg 1).

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com