Ettevõtete kriisiplaan COVID-19
Ettevõtete kriisiplaan COVID-19
Probleemsetel aegadel võib isegi kõige kasumlikum ettevõte kiiresti muutuda jätkusuutmatuks, seetõttu on oluline läbi mõelda peamised punktid, mis mõjutavad ettevõtte edasist arengut kõige enam ja annavad vajadusel väärtuslikku hingamisruumi keerulisemal ajal. Järgnevate sammude hoolikas läbimõtlemine aitab ettevõtte stabiliseerumiseks aega võita.
Kuidas saada kontrolli alla ettevõtte üldine likviidsus?
Likviidsust aitab tagada detailse ning lühiajalise rahavoogude prognoosi sisseviimine ja selle igapäevane jälgimine. Tähtis on mõista ettevõtte jooksvat rahavajadust, et tagada jätkusuutlikkus ülikiirelt muutuvas keskkonnas. Selleks tuleb üle vaadata praegused rahavoogude prognoosimise protsessid ning analüüsida, kuidas erinevad tegurid (laekumiste viibimine, hankijatele arvete tasumine jm) mõjutavad ettevõtte likviidsust homme, ülehomme jne.
Prognoosimisel soovitame aluseks võtta kvartali ehk 13-nädalase rahavoo prognoosi nädalate kaupa ning kaardistada ära:
a) Laekumised – kellelt on oodata laekumisi ja millised on maksetähtajad? Kas kõik arved on tarnijatele väljastatud?
b) Hankijatele tasumine, arvete ajastamine ja järjekord.
Kuidas rahavood ning kulud kontrolli alla saada?
Investeeringute puhul tasub mõelda, kas need aitavad praegusel hetkel kaasa ettevõtte käibe ja kasumi kasvule. Samuti tuleb kriitiliselt üle vaadata terve ettevõtte kulubaas. Tõenäoliselt seisavad ees ka maksetähtaegade läbirääkimised hankijatega, seisvate varude kiirmüük ning mittevajalike varade või ettevõtte osade müük.
Millist infot jagada hankijate, pankade ja teiste osapooltega?
Alustada tuleks huvigruppide kaardistamisest: töötajad, kliendid, hankijad, pangad, maksuamet, jne. Hetke olukorras on vaja läbi mõelda, millist infot ja kui tihti osapooltega jagada, et säiliks osapoolte vaheline usaldus. Usaldust suurendab alati teavitamine edasistest konkreetsetest tegevusplaanidest, tuleviku prognoosidest ning ülevaade hetkeseisust. Näiteks rahavoogude prognoosi regulaarne jagamine pankade ja suuremate hankijatega ning kulukärbete ja muude rahavoogu parandavate tegevuste selge kommunikeerimine.
Kas on vaja kaasata juhtkonna tasemele kriisijuht?
2008. aasta kriisist on kaasa võtta mitmeid õppetunde, kuidas käituda ja mida tasub vältida. Kriisi ohjamise eest ettevõttes vastutab juhtkond ning see hõlmab nii ennetusmeetmeid kui ka ägedaid kriisile reageerimise meetmeid. Kriisijuhtimise eest vastutavate isikute kohustused ja rollid tuleb selgelt määratleda ja paika panna ning veenduda piisava kompetentsi olemasolus. Eriti hinnaliseks osutuvad inimesed, kellel on viimase kriisijuhtimise õppetunnid edukalt läbitud ning sellest järeldused tehtud.
© 2023 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.
KPMG International Cooperative (“KPMG International”) is a Swiss entity. Member firms of the KPMG network of independent firms are affiliated with KPMG International. KPMG International provides no client services. No member firm has any authority to obligate or bind KPMG International or any other member firm vis-à-vis third parties, nor does KPMG International have any such authority to obligate or bind any member firm.