IT sektor on Eestis ebaproportsionaalselt suur võrreldes teiste arenenud riikidega. Eesti suurim sektor on töötlev tööstus, mis moodustab kogu loodavast lisandväärtusest ca 15% ning info ja side 9% (2021. aasta andmete põhjal). Teistes arenenud Euroopa riikides on info ja side osakaal ca 4-5%. Arvestades IT sektori jätkuvat kasvu ning töötleva tööstuse langevat trendi võib eeldada, et IT valdkonna lisandväärtuse osakaal on kasvanud üle 10%.
Kohalik tarkvara arenduse turg on väike, seega enamik uut kasvu saavutatakse eksportivate ettevõtete toel. Sektor tervikuna näitas 2022. aastal võrreldes 2021. aasta tulemustega väga kiiret kasvu: koondkäive kasvas 78% ning lisandväärtus töötaja kohta kasvas samuti hüppeliselt – 205%.
Eesti päritolu suured tarkvara arendajad näitasid kiiret kasvu ning kasumlikkust: Nortali käive kasvas 47%, Helmes 43% ja Trinidad Wiseman 54%. Samuti näitasid kiiret kasvu tehnoloogia ettevõtted, kellel on spetsiifiline tooteportfell nagu Pipedrive käibekasvuga 91%, Playtech käibekasvuga 20% ja Veriff käibekasvuga 153%.
Kui korraks heita pilk lähimale ekspordi turule, Põhjamaadesse, siis seal on jätkuvalt väga suur puudus tarkvara arendajatest. Näiteks Soomes kuulutatakse ca 60% programmeerijate värbamistest ebaõnnestunuks, spetsialiste lihtsalt ei ole. Soomes hinnatakse tarkvara arendajate puudujäägiks rohkem kui 14 000 inimest, ülikoolidest lisandub igal aastal ca 300 noort huvilist. Sarnased probleemid on kõigis Põhjamaades, mis jätkuvalt tõstavad tarkvara arendajate palkasid ning lähiriikide sealhulgas Eesti ettevõtete huvi sinna eksportida. Samas on Põhjamaade suurettevõtted aktiivselt kasutamata India ja teiste Aasia riikide arendusettevõtteid, kes hoiavad tarkvara arenduse tunnihinna suhteliselt madalal.
Üldine majanduskeskkonna jahenemine ning raskused start-upe finantseerida on sundinud kiirelt kasvavaid Eesti ettevõtteid personali vähendada. Vähendatakse nii tehniliste ekspertide kui ka tarkvara arendajate hulka. Vabanenud spetsialistid leevendavad vaid osaliselt pidevat ressursipuudust suurtes IT majades. Sarnane dünaamika on näha nii Kesk-Euroopas kui ka Põhja-Euroopas, kus vabanenud spetsialistid start-upst jõuavad uuesti tarkvara firmadesse.
Töötajate arv kasvas Eestis üle-eelmise aastaga võrreldes peaaegu 17% ning käive töötaja kohta 52%, mis tähendab, et üldine tootlikkus kogu valdkonnas keskmiselt kasvab. Võib siinkohal spekuleerida, et tootlikkus kasvab ka tulevikus, kui üha enam arendajaid hakkavad kasutama AI põhiseid abimehi andmete ettevalmistamisel ja lihtsamate arendustegevuste automatiseerimisel. Ei saa väita, et seda varem ei ole tehtud, lihtsalt uute abivahendite mugavus ja võimsus on oluliselt kasvanud, mis annab lootust, et kogu sektor saab tehisintellektist rohkem kasu.
Lõpetuseks, jälgides sektori palgakasvu (eelmine aasta kasv võrreldes 2021. aastaga hüpe 14%) muutub tulevikus klassikaline kodeerimine väga kulukaks. Eesti on muutumas kalliks arenenud riigiks, kus kulueelist on raske leida. Mis võib tähendada, et ka Eestist tehtav puhas tarkvara arendus liigub Aasiasse ning saab olulise toe masinõppe vahendite kasutamisest. Sektori edasine tulevik sõltub uutest toodetest, mille marginaal on oluliselt kõrgem kui arenduse tunni või päeva hind.
