Ehitusmaterjalide tootjad kasvatasid 2022. aastal oma tulusid 19% võrra. Samal ajal vähenes sektori koondkasum 12% ja käiberentaabluseks kujunes vaid 4,1% (2021. aastal 5,5%). Seega kujunes ehitusmaterjalide tootjate käekäik sarnaselt paljudele teistele tööstusharudele: inflatsioonist tingituna kasvasid tulud kiiresti, kuid kulud kasvasid veelgi kiiremini ja kogu sisendihinna tõusu ei suudetud müügihindade tõstmisega katta.
Suurematele sektoritele iseloomulikult olid allsegmentide trendid mõnevõrra erinevad. Nii näiteks suutsid betoonitootjad kasvatada nii müüki, kui ka kasumlikkust. Samas oli selle allsegmendi kasumlikkuse tõus seotud väga madala võrdlusbaasiga ja 2022. aasta käiberentaablus ei ületanud sektori kui terviku rentaablust. Värvi ja lakitootjad näitasid nii keskmisest madalamat müügitulu kasvu, kui ka keskmisest suuremat kasumlikkuse langust lõpetades aasta vaid 2,4%-lise käiberentaablusega.
Vaatamata kasumlikkuse vähenemisele ja madalale käiberentaablusele püsisid ehitusmaterjalide tootjad palkade tõstmisel ligikaudu Eesti keskmises tempos (keskmise palga kasv 9%). Varade mahu suurendamise ja investeerimisega hoiti ettevaatlikku joont ja ettevõtete varade maht kasvas vaatamata kiirele inflatsioonile vaid 5%.
Sektori üldine väljavaade on üsna ebakindel, kuna ehitusmahud on nii Eestis kui ka eksporturgudel languses, kõrged intressimäärad kurnavad ettevõtete ja tarbijate rahakotti ning Eesti Panga korrigeeritud majandusprognoosid ennustavad varasemast sügavamat majanduslangust. Samas toimib majanduslangus turu sanitarina ja raskemad tingimused niidavad eeskätt nõrgemaid ettevõtteid. Keerulised ajad korrigeerivad ka väärtushinnanguid ja suunavad ettevõtjaid jätkusuutlikumale rajale, tuletades meelde, et läbimõeldud strateegia, finantsdistsipliin, kvaliteet, tarnekindlus, tugev kliendibaas ja muud traditsioonilised edutegurid on olulised.
