2022. aasta tõi logistikasektorile tervikuna võrreldes aasta varasemaga jätkuva 15% müügitulu kasvu 3,6 miljardi euroni ning mõningase kasumlikkuse kasvu jõudes 4,9% maksueelse kasumimarginaalini, kuigi viimasel neljal aastal on kogu sektori kasumlikkus tervikuna püsinudki 4,4%-5% marginaali juures.
Seejuures sektorisse arvatud riigiettevõtteid (Eesti Post ja ainsana raudteevedu korraldava Operaili, mille tulud sektorist moodustavad ligi 5%) arvesse võtmata oli müügitulu kasv 18,9% võrrelduna 2021. aastaga. Üldise kulude kasvu tingimustes, sh energiakandjad ja töötasud, on olulise osa tulude kasvust tõenäoliselt moodustanud küll hinnatõus, kuivõrd Eesti Panga andmetel eksport püsihindades kasvas vaid 4,7%.
Kui vaadata aga 2023. aasta esimest poolaastat, siis on kogukäibe langus eelkõige ekspordimahtude kahanemise ja raskustes oleva töötleva tööstuse tingimustes ootuspärane. Samas, kui esimeses kvartalis kukkus käive lausa 12%, siis teises kvartalis on olnud võrreldes aasta algusega teatav taastumine 4%. Sektori sisse vaadates ei ole aga pilt sedavõrd ühesugune.
Erinevaid transpordiliike koondav ja ligi poole sektori kogukäivest moodustav veoste ekspedeerimine näitas 2022. aastal nii müügitulu kui kasumlikkuse kasvu vastavalt 21% ja 32%. Kui 2023. aasta algas suure müügitulu kukkumisega, siis teises kvartalis on tulude tase püsima jäänud. Kuigi töötajate arv on sektoris mõnevõrra vähenenud, siis tööjõuturu pingestatus on tinginud jätkuva surve töötasudele ja nende kasvatamise. Olgugi, et Ukraina sõja puhkemise järel on energiakandjate hinnatõus stabiliseerinud, siis arvestades, et tööjõuturul järsku muutust ei prognoosita ning tööstusettevõtted otsivad kulude kokkuhoiuks võimalusi, sh logistikakuludele, siis võimendunud hinnakonkurentsi tingimustes seab see juhte jätkuva väljakutse ette efektiivsuse otsimiseks ja kulude optimeerimiseks.
Sarnaseid kasvunumbreid ekspedeerimisega näitas 2022. aastal ka kolmandiku kogu sektori tuludest moodustav maanteetransport, kuigi tulemused ettevõtete lõikes on selles valdkonnas kohati väga erinevad tulenevalt suuresti tõenäoliselt sellest, kellel kui suure osa vedudest on moodustanud jahenenud kinnisvaraturuga Rootsi või sõja alustanud Venemaa. Nagu kogu sektoris, siis ka siin on oluline mõju müügitulu kasvul 2022. aasta sisendkulude kasvust tingitud hinnatõusul, sest langenud ekspordimahtude taustal on 2023. aasta teise kvartali lõpuks valdkonna töötajate arv aastaga järjest vähenenud 9000 töötajalt 300 võrra ning erinevalt ekspedeerimisest ei ole tervikuna kasvanud ka keskmine palk. See omakorda on, keda rohkem ja keda vähem, seadnud veoste ja masinapargi optimeerimise väljakutse ette. Teisalt tervikuna on siiski 2023. aasta esimese kvartali tulude kukkumise järel valdkonna teise kvartali tulu tõusnud ligilähedale aasta varasema tasemega.
2022. aastal koondtulemusi vaadates sai kõige kiirema löögi Ukrainas puhkenud sõja järel muutunud logistika ja transpordi tingimustes laondusteenuse ettevõtted (sh sadamad ja terminalid), kus viimased aastad järjest vähenenud kasumlikkus lõppes 2022. aasta lõpuks kasumlikkuse langusega 138% vähenedes kokku 3,3 miljoni euro suuruse koondkahjumini. Kuigi 2023. aasta esimesel poolaastal on müügitulu püsima jäänud 2022. aasta teise poolaasta tasemeni, siis on ka siin valdkonnas 2023. aastal jätkuvalt mõnevõrra töötajate arvu vähendamise arvelt tekkinud vahendid jaotunud keskmise töötasude kasvatamisele.
Kuivõrd erinevate prognooside kohaselt ei ole kiireid muutusi ja paranemist oodata ei ekspordimahu kasvus, töötlevas tööstuses ega ka tööjõuturul, siis ilma tegevust ja kulusid targalt optimeerimata tõenäoliselt ükski ettevõte lähitulevikus jätkata ei saa, mis omakorda võib määrata ka selle, kelle äritegevus ja kui kiirelt taastub.
